Võimalus ilmastikku ette näha

Praegu on järjestikku uusi tsükloneid ühes saju ja tugeva tuulega saabumas. FOTO: Mihkel Maripuu

Sügis on haaranud ohjad enda kätte, mida näeme nii õhutemperatuurist kui ka sellest, et Atlandi ookeanil on aktiveerunud tsüklonaalne tegevus. Nii jõuavad läänetsüklonid järjestikku Põhja-Euroopasse. Need tekivad sageli seeriatena. Ka praegune aeg on selliste seeriate päralt, tuues sajuseid ja tormiseid ilmu, mistõttu seekord tutvustan just seda nähtust lähemalt.

Tsüklonite seeriad esinevad sagedamini ja on selgemalt väljendunud sügisel ja (soojal) talvel. Nad on huvipakkuv nähtus parasvöötmes ja võimaldavad muu hulgas prognoosida ilmastikku – mis laadi ilma võib nädala-kahe vältel oodata. See nähtus kujuneb polaarfrondil, kus on suur õhumasside vastasseis. Kokku puutuvad troopiline ja polaarne õhumass, sellisel juhul on sagedasti fronte ja tsükloneid. Sellised piirkonnad on maakeral suurematel kesklaiustel ja polaaraladel, kus tekib üksteisele järgnevate ja erinevas arengustaadiumis tsüklonite jada.

Väljakujunenud seeria korral on niisiis tsüklonid korraga nähtavad igas arengustaadiumis: näiteks läänepoolseim on alles tekkiv, aga kõige idapoolsem on juba hääbunud (täituv) tsüklon. Iga järgnev tsüklon liigub (põhjapoolkeral) sellises jadas eelmisest tavaliselt veidi lõunapoolsemat trajektoori mööda. Seeria koosneb tavaliselt 5–7 tsüklonist ja kestab umbes nädal aega.

Tsüklonite seeriad on iseloomulikud just sügisele ning pehmetele ja soojadele talvedele, kusjuures tsüklonid liiguvad siis Eestist tavaliselt põhjapoolsemaid teid pidi.

Tsüklonite seeriate seaduspärasustega saab üldjoontes prognoosida kuni nädal-kaks ilmastikku. Seeria võib lõppeda kolme võimalusega: a) seeria viimane tsüklon liigub üle Eesti või isegi lõunapoolsemalt, tuues oma tagalas külmema ilma; b) vana seeria lõppeb, aga uus veel ei alga või pole jõudnud siinset ilmastikku mõjutama hakata, mistõttu seeriate vaheajal pääseb suurematelt laiustelt jahedam õhumass ka Läänemere regiooni, muutes ilma jahedaks, nagu oli nüüdne jahe periood, või c) külmas õhumassis areneb antitsüklon, mis tähendab talvekuudel (november–märts) samuti karget ilma, sest jahtumine on siis ülekaalus.

Kui suudetakse ära tabada tsüklonite seeria algus, võimaldab see suhteliselt suurele regioonile koostada üsnagi usaldusväärse ilmaprognoosi. Näitena sobib praegune ilmastik: kuigi nädala alguses määras ilma Põhja-Venemaale nihkunud kõrgrõhkkonna edelaserv, algas uus seeria Atlandil.

See on märgiks sellest, et praegu on järjestikku uusi tsükloneid ühes saju ja tugeva tuulega saabumas. Nii marutab üks sellistest keeristest Eestiski, tuues rannikutele ja vetele kuni 20 m/s tuulepuhanguid, tõrjudes arktilise külma. See tsüklon on erakordselt sügav: keskmes on õhurõhk kuni 950 hPa, millest selline kaugeleulatuv mõju. Öökülmaoht kaob ja päevane õhusoe tõuseb päev-päevalt, nädala lõpuks üle 15 °C. Edasine võib meenutada uut vananaistesuve, kui uuel kõrgrõhkkonnal õnnestub ohjad haarata, rahustades tuule. Elame, näeme!

22.09.2021 24.09.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto