R, 9.12.2022

REGIONAALARENG ⟩ Katri-Liis Ennok: ruumi ei kavandata seadustega

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Katri-Liis Ennok vaidleb Kaur Lassile vastu
Katri-Liis Ennok
, rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja
Katri-Liis Ennok: ruumi ei kavandata seadustega
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Katri-Liis Ennok
Katri-Liis Ennok Foto: Andres Teiss
  • Võimalik ja vajalik on tugineda planeerimisseaduse üldistele põhimõtetele
  • Planeerimine ei ole ainult haldusmenetlus ja seadustes näpuga järje ajamine
  • Kehtiv seadus annabki otsustajale iga planeeringuliigi juurde selge raamistiku

Ükski seadus ei taga head ja õiglast ruumiotsust, selle teeb konkreetne otsustaja planeeringu kehtestamisel, kirjutab rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Katri-Liis Ennok.

Ehk oleks aeg lõpetada diskussioon teemal, et kvaliteetse ruumi loomisel on kõige suuremaks takistuseks seadused, sh planeerimisseadus. Kurioossel kombel on planeerimisseadus Eestis ainuke, kus on sõnaselgelt lahti kirjutatud kvaliteetse elukeskkonna mõiste, lisaks ka avalikkuse kaasamise ja teavitamise, huvide lõimimise ja tasakaalustamise, teabe piisavuse ning otstarbeka, säästliku maakasutuse põhimõtted. Need moodustavad õigusakti ideoloogilise aluse.

Kõigi planeeringute koostamisel on võimalik ja vajalik tugineda planeerimisseaduse üldistele põhimõtetele. Julgustan neid kohalikel omavalitsustel suhtluses arendajate või kodanikega kasutama koos kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega. Põhimõtted on kirja pannud planeerimis-, ehitus-, pärandi- ja keskkonnavaldkonna eksperdid.

Kehv ruumiotsus riivab silma

Võime jääda lõputult tootma üha uusi ja paremaid seadusi või ümber kopeerima kunagi kehtinud õigusakte ja siis nende sätete üle nurisema. See ei muuda tegelikult paljut. Seadus on vaid baas, mis juhatab riiki või omavalitsust pidama silmas iga planeerimistasandi ülesandeid, looma ja hoidma seosed eri planeeringu tasandite vahel. See tagab, et kõik asjaomased ametid saaksid anda oma hinnangu planeeringulahendusele ning et kaasatud oleksid asjakohased huvigrupid.

Superministeeriumi hoones tegutseva rahandusministeeriumi planeeringute osakond suunab ja koordineerib üleriigilist planeerimisalast tegevust.
Superministeeriumi hoones tegutseva rahandusministeeriumi planeeringute osakond suunab ja koordineerib üleriigilist planeerimisalast tegevust. Foto: Madis Veltman

Kehtiv seadus annab otsustajale iga planeeringuliigi juurde selge raamistiku, mis toetab sisu ja fookuse hoidmisel ning aitab vältida menetlusvigu. See, milline saab olema konkreetne ruumiotsus planeeringu alusel, on üheselt planeeringu kehtestaja ehk otsustaja vastutus. Otsustamise protsessi tuleb suhtuda väga tõsiselt, kaasates parimad eksperdid. Kehv ruumiotsus jääb pikaks ajaks kõigile silma riivama isegi siis, kui kehtiv seadus on selle lahenduse loomise hetkel olnud see «vana hea» ja väheste sätetega.

Planeerimise valdkonna juurprobleemid ei ole Eestile ainuomased, vaid need on tõusetunud ka mujal.

Oluline on mõista, et kui karmistuvad üldised regulatsioonid, nt haldusmenetluse nõuded, peavad ka muud valdkondlikud õigusaktid sellega kaasas käima. Samuti on praegune paratamatus, et sageli jääb lisaks haldusmenetluse nõuete täitmisele vajaka otsuste inimlikus võtmes põhjendamise oskusest. Planeerimise valdkonna juurprobleemid ei ole Eestile ainuomased, vaid need on tõusetunud ka mujal. Neist on pikemalt kirjutatud «Ruumilise planeerimise rohelises raamatus».

Mitmed ruumiloome töörühmad on jõudnud järeldusele, et meeldib see meile või mitte, väljub suur osa ruumiotsustest kitsa ruumilise planeerimise fookusest ja sünnivad kas vaatamata sellele või sellest sõltumata. Seda võib kohati märgata uute objektide asukohavalikute juures, kui ei arvestata demograafilisi jm olulisi trende, või ka olukorras, kus metsade raie või kaevandusalade kasutuselevõtt toimub viisil, mille osas varasem ühiskondlik kokkulepe puudub.

Planeerimine ei ole ainult haldusmenetlus ja seadustes näpuga järje ajamine. Oleme veendunud, et sisule pühendatud aeg tasub end paremini ära kui õigusloome «peenhäälestamisele» kuluv aeg. Selle asemel mõtelgem, kuidas pidada dialoogi õigusaktide tegelikku eesmärki – kvaliteetset ruumi – silmas pidades.

Sisule pühendatud aeg tasub end paremini ära kui õigusloome «peenhäälestamisele» kuluv aeg.

Ka rahandusministeerium tegeleb õigusloomest oluliselt suuremas mahus planeerimise sisuliste teemadega, nagu planeerimise valdkonna digilahendused, mis suurendavad läbipaistvust ja kiirendavad protsesse. Toetame eksperte hangete läbiviimisel juhenditega ja konkreetse tasandi planeeringu nõustikega. Koostöös asjaomaste ministeeriumitega töötame välja lahendusi kohaliku kasu instrumentide ning ka sotsiaalse taristu tasu jaoks. Tõstame regulaarsete koolituste ja töötubade otsustajate ruumiloome pädevust.

Kompromissi leidmine vajalik

Muudatused õigusaktides – mistahes kujul – avaldavad ruumilises planeerimises mõju mitte kuude, vaid aastate kaupa, mistõttu on suuremate muutuste ellukutsumisel vastutustundlik teha seda läbimõeldult ja analüüsides mh praktikute arvamusi. Just seda olemegi 2021–2022 vältel läbi planeerimisseaduse (PlanS) toimivuse järelhindamise tegemas. Siinjuures on plaan suhelda otse nii planeerijate, arendajate, kohalike omavalitsuste, riigiametite kui näiteks ka kohtutega. Intervjuude ja analüüsi tulemusel selgub, millised on õiguslikud kitsaskohad ja millised arengud on tingitud halvast halduspraktikast või kompetentsi puudusest. Lahendusi tuleb otsida kõigis neis tegevussuundades.

Naljaga pooleks võib öelda, et planeerimise protsess ise on sageli olulisem kui tulemus.

Kokkuvõtvalt võib naljaga pooleks öelda, et planeerimise protsess ise on sageli olulisem kui tulemus, ning eelistatud peaks olema olukord, kus osapooled lahkuvad nõupidamiste ruumist nii, et mitte keegi pole saanud 100 protsenti ainult oma tahtmist. Siin on mistahes seadusesätete raames kõigil osapooltel, arendajast omavalitsuseni ja riigiametitest kodanikuühendusteni, palju õppida.

Märksõnad
Tagasi üles