N, 2.02.2023

AK ⟩ EKI keelekool: mis pastast sa tehtud oled?

EKI keelekool: mis pastast sa tehtud oled?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Pastasordid.
Pastasordid. Foto: Eero Vabamaegi

Sõnatähenduste muutumisest sõna pasta näitel kirjutavad Eesti Keele Instituudi nooremteadur Lydia Risberg ja vanemkeelekorraldaja-nooremteadur Tiina Paet. Artikli pealkiri viitab itaalia kõnekäänule «Vediamo di che pasta sei fatto!». Kuna pasta on itaalia kultuuris niivõrd oluline, siis seal, kus eestlane ütleb «Vaatame, mis puust sa tehtud oled», ütleb itaallane «Vaatame, mis pastast sa tehtud oled».

Sõnadel ei ole üht õiget tähendust, mis kunagi ei muutu. Paljudel sõnadel on hoopis mitu tähendust. Tähendusi võib sõnale aja jooksul juurde tulla, nagu on tulnud sõnale pasta, ning osa tähendusi võib kaduda, nagu pole sõnal piloot (’õhusõiduki juht’) enam varasemat tüürimehe tähendust (ühtlasi on talle lisandunud võidusõiduauto juhi tähendus). Keskendume aga sõnale pasta.

Sajand tagasi oli peamiselt nisujahust ja veest valmistatud ning toru- vm kujuliseks vormitud toiduaine kohta kasutusel ja «Eesti õigekirjutus-sõnaraamatus» (1918) registreeritud võõrsõna makaron, nagu lauses «Restoran leidis õllepudelist makaroni» (Maa Hääl, 1939). Tänapäeval on selle kõrval kasutusel ka teine võõrsõna, pasta, mis tähendab lisaks sellisest toiduainest valmistatud rooga. Erinevalt makaronist on pastal veel üks, varasem tähendus: ’tainataoline püdel mass’, mis registreeriti «Eesti õigekirjutuse-sõnaraamatus» (1925). Keelekorralduses ongi viimase ligi 15 aasta jooksul sõna pasta puhul aktsepteeritud üksnes püdela massi tähendust. Alates 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatust tunnistati «Võõrsõnade leksikoni» (2012) põhjal, kus sõna pasta on sees kokandusterminina, ka tema toiduaine ja roa tähendust, ent üksnes argikeelsena. Nüüd, EKI ühendsõnastiku 2021 järgi on sõna pasta kasutus kõigis oma tähendustes ka kirjakeeles aktsepteeritav. Paljude silmis on pasta siiski pisut laiema tähendusega kui makaron, pastaks peetakse ka lasanjeplaate, nuudleid jms.

Pasta esineb korpuses kaks korda rohkem kui sõna makaron ning pasta kasutus tema kolmes tähenduses jaguneb üsnagi võrdselt, iga tähendust ilmneb umbes kolmandikul esinemisjuhtudest.

Ühelt poolt võivad mõned eelistada nimetust makaron, sest näiteks sõna avokaadopasta võib tekitada segadust, kui pole võimalik aru saada, kas mõeldakse purustatud avokaadot või avokaadolisandiga jahutoitu. Teisalt kasutatakse sõnu enamasti lausetes ehk kontekstis, mitte ühe kaupa, omaette. Uurisime eesti keele ühendkorpusest (2019; see on eestikeelsete tekstide kogu veebis), kuidas Eesti inimesed sõna pasta kasutavad. Pasta esineb korpuses kaks korda rohkem kui sõna makaron ning pasta kasutus tema kolmes tähenduses jaguneb üsnagi võrdselt, iga tähendust ilmneb umbes kolmandikul esinemisjuhtudest. Toiduaine tähendus esineb korpuses näiteks lauses «Vaja läheb pastat, hea oleks, kui need on teokarbid». Pastaroa tähendus on näha lauses «Kas ta suudab pastale ja kookidele selja pöörata?». Tähendus ’tainataoline püdel mass’ ilmneb näiteks lauses «Valgendavate pastadega tuleks olla ettevaatlik, sest need võivad hambaemaili vigastada».

Kokkuvõttes sobib sõna pasta tema mitmes tähenduses kirjakeeles kasutada. Kuna kontekstid on piisavalt erinevad, siis on enamasti aru saada, kas mõeldakse püdelat massi, toiduainet või rooga. Sõna pasta tähendusnihe on loomulik: itaallastelt pärineva toiduaine tähendus on üle kandunud sellest massist saadavale roale.

Märksõnad
Tagasi üles