Intervjuu ⟩ Riigisekretär Peterkop: superministeeriumi ei tule

Riigisekretär Taimar Peterkop Stenbocki majas.  FOTO: Sander Ilvest

Riigikantseleis valmistatakse ette uut kriisideks valmisoleku seadust. Elu on näidanud, et riik suudab kriisidele paremini reageerida, kui seda tehakse koordineeritult. Riigisekretär on edaspidi see ametiisik, kelle kätte kogu info kokku tuleb, ning riigikantselei kaudu saab valitsus koordineerida kõigi kriisi lahendamisega seotud ametkondade tegevust. Kolm aastat ametis olnud riigisekretär Taimar Peterkop räägib Postimehele ka kõrgemate riigiametnike valimisest ja ametnike vastutusest.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

On kavas kokku panna kolm seadust: hädaolukorra seadus, riigikaitseseadus ja erakorralise seisukorra seadus. Luuakse üks valmisolekuseadus. Kas sellega seoses kasvab ka riigikantselei ja riigisekretäri roll valitsemissüsteemis? Mis kasu sellest uuest seadusest meile tuleb?

Riigikogu otsustas juba kevadel, et tsiviilkriiside lahendamine tuuakse riigikantseleisse. See otsus on ka jõustunud. Sõjalisteks ja julgeolekukriisideks, samuti tsiviilkriisideks valmistumist koordineerib riigikantselei. Kriisideks valmisolek on valdkond, mida on mõistlik ja otstarbekas keskselt korraldada, siiani on olnud justkui kaks eraldi maailma: tsiviilkriisideks valmistumise maailm ja julgeolekukriisideks valmistumise maailm. Selle uue seadusega realiseerime juhtimises oma laiapindse riigikaitse visiooni kõige laiemas mõistes, tuues ühe katuse alla need teemad, mis praktikas kokku käivadki.

Kas riigi kaitsmine, sõjalisele ja hübriidsele agressioonile reageerimine on ka üks osa sellest regulatsioonist?

Selles kontekstis on hoopis kerksus meie esimene kaitseliin. Tänapäeva muutunud ohtude kontekstis tähendab see kõike alates infrastruktuurist ja küberkaitsest kuni väärinfo ja iga üksiku kodanikuni. Kerkne ühiskond ja laiapinnaline riigikaitse aitavad riigil ja ühiskonnal end efektiivselt kaitsta.

Ma arvan, et oluline on rääkida laiapindsest riigikaitsest. Me peame olema võimelised riigi, kohaliku omavalitsuse, indiviidi, ettevõtte – kõigi tasemel tagama, et suudame mõistlikkuse piirides endaga ise hakkama saama. Ja kas see on osa regulatsioonist – see on pigem oluline osa ettevalmistatuse mõttelaadi plaanidesse ja tegevustesse viimisest, see on valmisolekukultuuri kasvatamine.

23.09.2021 25.09.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto