Anneli Aab: pretsedenditu otsus Ivar Musta autoriõiguste kaitseks

Anneli Aab FOTO: Diana Unt FOTO: Diana Unt

Reklaammuusikat ei tohi suvaliselt kasutada, kirjutab vandeadvokaat Anneli Aab.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Autoriõiguse seadus kehtib Eestis alates 1992. aastast ning järgmise aasta sügisel saame tähistada juba seaduse 30. sünnipäeva. Autoriõiguste austamise küsimus ning autoriõiguste rikkumisel põhinevad nõuded tekitavad seni aga paksu pahandust. Nõuete esitamine ise on keeruline, eelkõige tulenevalt: a) sellega seonduva (kohtu)praktika vähesusest; ning b) tõenduslikest raskustest – kuidas ikkagi ära tõendada, et sa oled autor, et see on sinu teos, millist konkreetset litsentsitasu autor oleks saanud, mis nüüd tuleks rikkujalt kahjuhüvitisena välja mõista jne? Sageli ei olegi rikkumisega tekitatud otsest varalist kahju võimalik välja arvutada või see summa lihtsalt ei õigusta kohtumenetluse ettevõtmist. Seadus küll võimaldab pahauskselt rikkujalt ka rikkumisega teenitud tulu välja nõuda (kui rikkumisega on tulu loomulikult teenitud), kuid ka selliseid vaidlusi Eesti kohtupraktikas peaaegu ei leia.

13. septembril 2021 jõustus Tartu ringkonnakohtu lahend Ivar Musta (autor) hagis toidukontserni Orkla Eesti ASi vastu autoritasu, teose õigusvastase kasutamise teel saadud tulu, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes. Vaidlusest on ka varem kirjutatud, peaasjalikult just seetõttu, et tegemist on tähelepanuväärse vaidlusega intellektuaalomandi valdkonnas, kus esmakordselt on analüüsitud reklaammuusika pinnal autoriõigustega muusikateoste kaitsmist ning kus on selgitatud, milliseid nõudeid saab autor esitada olukorras, kui tema autoriõiguseid rikutakse.

25.09.2021 28.09.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto