/nginx/o/2021/09/28/14100794t1he37a.jpg)
Brenti toornafta hind jõudis esmaspäeval esimest korda alates 2018. aasta oktoobrist üle 80 dollari barrelist. Nädalaga on nafta kallinenud enam kui kümnendiku võrra. Hinnatõus on osaliselt kandunud juba ka Eesti jaeturule, kus hinnad kerkisid täna olenevalt tanklaketist ja kütuse liigist 2-5 senti, lähiajal võib kütus veelgi kallineda.
Besniini 95 liitri hind tõusis täna suuremates tanklakettides 1,499 euroni ning diislikütuse liiter kallines 1,299 euroni.
AS Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna sõnul on nafta hind viimastel nädalatel stabiilselt tõusnud. «Peamisteks hinnatõusu põhjusteks on orkaan Ida põhjustatud tootmise seisakud USAs ja sellest tulenevad madalad varud,» märkis Kärsna. «Teiseks oluliseks põhjuseks on maailmamajanduse oodatust kiirem taastumine. Kuna hetkel on suur maagaasi defitsiit siis sügise ja talve lähenedes muutub just kütteõli arvestatavaks alternatiiviks sooja tootmisel.»
Ta lisas, et hetkel ei nähta koroona kolmanda laine puhul suuri negatiivseid mõjusid riikide majandustele ning tänu sellele leevendatakse piiranguid.
«Kuna me kasutame Eestis 100-protsendiliselt importkütust, siis hinnatõusu mõjud kanduvad loomulikult kütuse hindadesse,» rääkis Kärsna. «Kui nõudluse kasvu mõjutavaid tegureid arvesse võtta ning teisalt vaadata hetkel kehivat OPECi kokkulepet nafta tootmise mahtude suurendamise tempost, võib ennustada, et näeme sellel aastal toornafta hinda 90 dollarit barrelist.»
Nestest kinnitati, et viimased autokütuste kallinemised on tingitud varasematest valmistoodangu sisseostuhindade tõusust. «Sellest tulenevalt tõusid ka täna jaehinnad Eesti tanklates, bensiinile 95 lisandus 2 senti ja diislikütusele 3 senti liitri kohta, kuid Brenti toornafta hinnatõus üle 80 dollari ei ole veel kandunud üle valmistoodangu sisseostu hindadesse,» selgitas Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste. «Kuidas see Eesti tanklates avaldub, seda näitavad lähipäevad. Kui hind toorme hind jääb stabiilseks või kasvab veelgi, pole välistatud, et näeme meie jaehindades täiendavat mõne sendist hinnakasvu.»
Circle K Eesti mootorikütuste hinnastamisjuhi Indrek Sassi sõnul on mootorikütuste sisseostuhinnad alates septembri keskpaigast liikunud ülespoole. «Eelmisest nädalast alates on sisseostuhindade tõus olnud eriti tugev,» ütles Sassi. «Hüppelist hinnatõusu on põhjustanud turgudel valitsev ebakindlus toornafta tarnekindluse osas, USA laovarude vähenemine ning naftatoodete prognoositav nõudluse kasv.»
Ta lisas, et hinnamuudatused jõuavad teenindusjaamadesse tavaliselt nädalase viitega. Seda eelkõige tanklates olevate kütusevarude tõttu. «Maailmaturu hindade languse puhul oleme võimalusel valmis koheselt jaehindu alandama ka teenindusjaamades,» kinnitas Sassi.
Aastaga on Brenti toornafta hind tõusnud ligi kaks korda. Analüütikud prognoosivad, et kallinemine jätkub ning aasta lõpuks nii nafta kui ka teiste energiaallikate defitsiit suureneb, kirjutas Financial Times.
Gaasi järsk kallinemine sunnib majandusi kasutama ettevõtete käigus hoidmiseks teisi energiaallikaid. Hiinas, kus on kivisöe 96-protsendilise kallinemise ja elektrikatkestuste tõttu ettevõtete töö tõsiselt häiritud, on Shanghai naftafutuuride hind kuuga kerkinud 27 protsenti.
«Lisaks Ühendkuningriigi ja Euroopa energiaga seotud probleemidele, võime talvel silmitsi seista juba ülemaailmse energiakriisiga,» ütles Westpaci turustrateegia ülemaailmne juht Robert Rennie. «Ülemaailmne energiavajadus kasvab, sest riigid leevendavad koroonaga seotud piiranguid, samas kui näiteks USA varude tase on enne aasta lõpu suurt tarbimisperioodi tunduvalt alla keskmise.
/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)