R, 2.12.2022

Lehmad panevad bussirattad veerema

Kuido Saarpuu
Lehmad panevad bussirattad veerema
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eesti Biogaasi tegevjuhi Kristjan Stroomi sõnutsi erineb Oisu jaam teistest jaamadest selle poolest, et kogu gaasitoodang viiakse Tartusse, kus sellega vuravad ringi linnaliinibussid.
Eesti Biogaasi tegevjuhi Kristjan Stroomi sõnutsi erineb Oisu jaam teistest jaamadest selle poolest, et kogu gaasitoodang viiakse Tartusse, kus sellega vuravad ringi linnaliinibussid. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Septembri keskel räägiti Järvamaal Oisus Estonia farmide juures rohegaasijaama avamisel sõnnikust ja väetisest, rohekütusest ja linnaliinibussidest, aga kuidas see kõik siiski toimib?

Eesti Biogaasi tegevjuht Kristjan Stroomi sõnul toimib Oisu rohegaasijaam lihtsustatult öeldes nii, et sõnnik suunatakse käärititesse, seal tekib biogaas (metaani on ca 55%), seejärel biogaas puhastatakse biometaaniks (metaani ca 98%), puhastatud gaas surutakse kokku (CNG), pannakse konteineritesse ning viiakse veoautodega Tartusse, bussidele kütuseks. „Puhastamise eesmärk on saada maagaasi kvaliteedile vastav biogaas,” lisas ta.

Üle nelja miljoni euro maksnud Oisu rohegaasijaama rajamise taga on põllumajandustootja Estonia Farmid, kütusemüüja Alexela ja investeerimisfirma Infortar ühisettevõtte Eesti Biogaas.

Kui diislit ei kasutaks

„Mõni aeg tagasi tagasi rehkendasin, et Estonia kasutab aastas 900 tonni diislikütust. See on praegu küll ulmeline mõte, kuid kui suudaksime saadava rohegaasi oma tootmises ära kasutada, siis meil jääks seda kaks korda niipalju veel üle,” arutles Estonia Farmid OÜ juhatuse liige Jaanus Marrandi.

Märksõnad
Tagasi üles