INTERVJUU ⟩ Mõttekodalane: euroliidu poliitiline kapital Balkanil mureneb kiiresti

Belgradis tegutseva mõttekoja Euroopa Poliitika Keskus (CEP) kaasasutaja ja programmidirektor Milena Lazarević.  FOTO: Arno Mikkor/Lennart Meri Konverents 2021

Pikalt ELi ooteruumis istunud Lääne-Balkani riikide kannatus on katkemas ning kui Brüssel ei suuda sealsetele elanikele ja poliitilistele liidritele pakkuda liitumispingutuste eest vastutasuks käegakatsutavat tulu, võivad need maad peagi pöörata pilgu mujale, ütleb Serbias tegutseva mõttekoja Euroopa Poliitika Keskus (CEP) kaasasutaja ja programmidirektor Milena Lazarević.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

ELi juhid väidavad, et ühendus on laienemisele avatud, kuid samal ajal ei liigu protsess edasi. Millise tundega jälgivad seda olukorda Balkani riigid, kes ootavad kinnise ukse taga?

Pole mingi saladus, et see on tekitanud juba üsna suure reformiväsimuse. ELi poolelt võime rääkida laienemisväsimusest, kuid kandidaatriikides ja võimalikes kandidaatriikides on reformiväsimus, mis on kahetsusväärne, sest alates sellest, kui üleminekuprotsess piirkonnas algas, on poliitikud rääkinud, et reforme viiakse ellu iseenda pärast, mitte ELi pääsemiseks.

Loomulikult on tegelikkuses asjad pisut teised. See on olnud lubadus ELi liikmeks saamisest, mis on ergutanud poliitikuid ette võtma tundlikumaid ja keerulisemaid reforme ning eriti reforme institutsioonide ülesehitamise, õigusriigi, demokraatia valdkonnas, kus on alati olnud nende jaoks tegu kompromissiga selle vahel, kui palju piirata iseenda poliitilist võimu ja manööverdamisruumi, ning kui palju saab selle eest vastutasuks.

29.09.2021 01.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto