/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2021/10/01/14108809t1hf594.jpg)
Omaaegne laskesuusataja Margus Ader näitas, et pole püssi põõsasse visanud: tema turmtuld looduse päästmiseks on saanud pikalt tunda nii ametnikud kui poliitikud. Süüdlane, kes loodust kahjustab, sai lõpuks selgeks, aga kauni järve saatus jääb endiselt lahtiseks.
Tänavu varakevadel, kui Margus Ader oli lõpetamas järjekordset hooaega laskesuusatamise hasartse telekommentaatorina, sõitis ta maakoju Vana-Koiola järve ääres Põlva maakonna lõunapiiril. Ühel märtsikuu pärastlõunal võttis ta ämbri, et tuua sellega järvest saunaskäiguks vett. Aga niipea, kui ta pange jääaugust välja tõmbas, märkas ta enda sõnul, et «vastu vaatavad suured lärakad orgaanikat».
«Ämber oli solki täis,» kirjeldab Ader, omaaegne Eesti laskesuusakoondislane. «Seda oli nii palju!»
Ta aimas, mis seda solki põhjustab. Õigemini teadis. Sest vaatepilt oli talle tuttav juba aastatetagusest ajast.