Veljo Volke ja Liis Keerberg: kevadsuvine raierahu on riigikogus kehtestamise ootel

Metsalindudel läheb Eestis halvasti. Pildil emane ja isane must kärbsenäpp.   FOTO: Margus Ansu

Kindla kestusega raierahu periood annaks turvalise pesitsusaja lindudele, selguse metsaomanikele ja vähendaks oluliselt keskkonnaameti koormust pesade otsimisel ja ebaseaduslike raiete peatamisel, kirjutavad Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke ja linnukaitse spetsialist Liis Keerberg.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kevadsuvise raierahu (nimetatud ka pesitsusrahuks ja linnurahuks) vajadusest on räägitud ja kirjutatud enam kui 20 aastat. RMK on osalist raierahu pidanud alates 2003. aastast, ent juba toona, kui riigimetsas kahekuulist raiepausi pidama hakati, oli teada, et see ei ole meie metsades elavate lindude ja teiste loomade kaitsmiseks pesitsusajal piisav.

Viimase aasta jooksul on raierahuteemalise arutelu eestvedaja olnud Päästame Eesti Metsad MTÜ (PEM). Kevadel käivitasid nad Pesitsusraadio ja ka rahvaalgatuse «Kohustuslik pesitsusrahu looduskaitseseadusesse!», et riigikogu kehtestaks looduskaitseseadusega kolme kuu pikkuse (15. aprillist 5. juulini) pesitsusrahu kõigis Eestimaa metsades ja viie kuu pikkuse (15. märtsist 31. augustini) pesitsusrahu kaitsealadel. Algatust toetas 47 ühendust ja 5507 eraisikut. Nädal tagasi toimus riigikogu keskkonnakomisjoni istung, kus rahvaalgatuse eestvedajaile PEMist ja Eesti Ornitoloogiaühingust (EOÜ) anti võimalus üldise raierahu vajadust põhjendada, riigi ametkonnad said oma tegevust selgitada ja riigikogu liikmed küsimusi esitada. Ainus raevukas sõnavõtt oli Eesti Erametsaliidu (tööstuse tiiva) esindajalt, kes ei näinud uskuvat ka lihtsaid tõsiasju, näiteks seda, et metsalindude arvukus langeb.

Põhimõte ja vajadus kevadel ja suvel metsa mitte raiuda toetub neljale sambale.

Esiteks, elurikkus peab säilima, mitte kahanema. Tavalistel metsalindudel läheb Eestis halvasti. Seda on loendusandmetele tuginedes ja analüüsis üsna sarnastele tulemustele jõudes tõdenud nii Eesti Ornitoloogiaühing kui keskkonnaagentuur. Nii pika- kui lühiajalisi linnuliikide arvukuse muutusi võrreldes on Eesti jõudnud kolme kõige suurema langeva arvukusega linnuliikide osakaaluga riigi hulka Euroopa Liidus. Et tavalised linnud ka jääksid meil tavalisteks, tuleb midagi ette võtta nende arvukuse säilitamiseks ja parandamiseks.

02.10.2021 05.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto