Rauaühendeil aku õõnestab liitiumil põhineva energiaäri jalgealust

ESSi suurem salvestusrajatis, mis mahutab kuni 74 MWh elektrienergiat ning mahub umbes 60 x 60 meetrisele alale. FOTO: ESS

Elektrienergia salvestamisest on saanud keskne teema nii transpordi kui ka elektrivõrkude edasise arenguga seotult. Mida rohkem õnnestub neis võrkudes perioodiliselt üle jäävat või odavat energiat salvestada, seda vähem on vaja neid võrke materjalimahukamaks muuta. Piisab arukast juhtimisest ning õigel hetkel salves oleva elektrienergia kasutussevõtust.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ja üle jääb elektrit ju pidevalt: hetkel, kui pole tarbijaid, on tootmist raske rööbiti vähendada, ja siis on hea, kui on süsteeme, mis voolu neelavad. Selline olukord, kus hind on madal ja pakkumist palju, on näiteks öiste tuulepuhangute korral, kui tuulegeneraatorite seiskamine tunduks justkui majandusliku kuriteona. Salvestamislahenduste rohkus ja mitmekesisus on siin lahendus, millega saaks loobuda ka uutest investeeringutest energiatootmisesse.

Ülejääke salvestusvõimalustega hallates võiks loobuda ka näiteks tehniliselt keeruka ning Eesti oludes ulatuslikku administratiivset ettevalmistust nõudva tuumajaama rajamisest: kui tarbimiseta ülejäävat energiat on piisavalt kogutud, saab sealt voolu kätte vaid nupuvajutusega.

02.10.2021 05.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto