Graafik ⟩ Igas Eesti piirkonnas on vaktsineerituid vähem kui antikehadega inimesi

Septembri alguses kutsus Postimees Synlabi appi kaitsepoogitud töötajate antikehade hulka mõõtma. AstraZenecaga ja Pfizeriga vaktsineeritute antikehade tase erines 20 korda. FOTO: Eero Vabamägi

Täiskasvanud elanikkonna seireuuringust selgus, et koroonaviirusevastased antikehad on tekkinud kas vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise teel ligi 77 protsendil inimestest. Lisaks on antikehadega inimesi igas Eesti nurgas rohkem kui vaktsineerituse hõlmatus eri piirkondades.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) rõhutas, et vaktsineerimisega tuleks jõuda 70 protsendini ning alles siis saab rääkida piirangute leevendamisest.

«Antikehadega inimesi on igas piirkonnas enam kui vaktsineeritusega hõlmatust, sest igas piirkonnas on ka neid, kes on haiguse läbi põdenud ja pole hiljem ka vaktsineeritud,» selgitas Postimehele seireuuringu juht, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda.

Näiteks on Ida-Virumaa kõige suurema erinevusega piirkond – seal on 76 protsenti täiskasvanutest antikehadega. «Vähemalt üks kord vaktsineeritud täiskasvanuid on aga piirkonnas tänase seisuga 52 protsenti. Seega vahe on enam kui 20-protsendiline,» selgitas Kalda. Tuleb ka meenutada, et Ida-Virumaal kestis koroonapuhang eelmise sügise lõpust kuni suveni.

Saaremaal on praegu vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud täiskasvanuid 69 protsenti, aga nendel oli täiskasvanute hulgas antikehadega 86 protsenti. Vahe seega 17 protsenti. «Teatavasti nemad ka kohe pandeemia alguses põdesid haiguse läbi,» lisas Kalda. Terve Eesti peale võib öelda, et suurt soolist erinevust antikehadega inimeste hulgas ei ole.

02.10.2021 05.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto