Veiko Kommusaar: arst peab saama relvaloa aluseks olevat tervisetõendit vajadusel peatada

Siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar FOTO: Madis Veltman

7. juunil 2020 avas 32-aastane mees Lihula tankla lähistel inimeste poole tule. Selle tulemusel hukkus kaks ning vigastada sai kolm juhuslikku möödujat, nende seas kaks pisikest last. Õige pea selgus, et tulistajal oli kehtiv relvaluba, kuid ka relvaloa omamist välistavad terviseprobleemid. Küsimused, mis pärast šokeerivat juhtumit tekkisid, kohustavad meid kehtivaid regulatsioone üle vaatama. Kas meil on piisavalt läbi mõeldud süsteem, et elu jooksul tekkivaid vaimse või füüsilise tervise hädasid relvaloa andmisel ja pikendamisel piisavalt operatiivselt arvesse võtta? Miks ei näe tervisetõendit välja kirjutav perearst või ravi määrav psühhiaater infosüsteemist alati patsiendi kohta kogu talle vajalikku infot?

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eestis on umbes 26 000 relvaomanikku. Suurem osa neist on seaduskuulekad ja relvaga hoolikalt ümber käivad kodanikud. Relvaluba ei anta kellelegi kerge käega. Relva saamiseks läbivad taotlejad nii meditsiinilise läbivaatuse kui ka relva ohutu käitlemise testi. Relvaloa saamise eeldus on asjaolu, et inimene on vaimselt ja füüsiliselt heas vormis.

Tervisele annab hinnangu ja kirjutab välja tõendi perearst. Relvaseaduse järgi ei anta relvaluba inimesele, kel on raskekujuline psüühikahäire või narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäire. Usun aga, et on möödunud piisav aeg, et arutleda, kuidas alkoholi liigtarbimine inimese psüühikat mõjutab või kust jookseb piir psüühiliselt terve ja haige inimese vahel.

05.10.2021 07.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto