Saksa sõjavangidel võis Paljassaares olla oma kabel

  • Paberite järgi pole hoonet olemas
  • Teada on ainult see, et midagi pole teada
  • GULAGis oli kõik võimalik, ka sakslaste kabel
Tarmo Andre Elvisto (vasakul) ja Aleksander Laane korraldasid talgud, mille käigus sai oletatava kabeli ümbrus pisut puhtamaks. FOTO: Mihkel Maripuu

Paljassaare poolsaarel asub salapärane ehitis, mida pole üheski ametlikus registris, välimuselt meenutab hoone kabelit. Tühjalt seisev hoone asub Paljassaare jäätmejaama territooriumil ning hiljuti sai selle naabriks asutus, kus osatakse vanadele ehitistele tähelepanu pöörata ja neid väärtustada.

Kui Riigi Kinnisvara AS Kalaranna fordi, hilisema Patarei vangla maha müüs, pidi endale uue asupaiga leidma ka Säästva Renoveerimise Infokeskuse (SRIK) vanamaterjali ladu, mis siiani oli asunud fordi muusikakomando majas, Kalaranna tänava pool asuvas punastest tellistest hoones.

Uue kodu leidiski ladu Paljassaare jäätmejaama territooriumi tagumises osas olevas angaaris. Angaarist veidi edasi, krundi tagumises nurgas seisabki väike lagunenud hoone, mis välimuselt meenutab väga sakraalhoonet.

See tekitas SRIKi juhatajas Tarmo Andre Elvistos suurt huvi. Paraku selgus, et mingites ametlikes dokumentides pole hoone kohta ridagi. Jäätmejaama haldab Tallinna Jäätmekeskus ja nii on ka ehitis ametlikult nende valduses. Valdaja andis Elvistole vabad käed hoone korrastamiseks.

Ehitis Paljassaare jäätmejaama territooriumil.  FOTO: Mihkel Maripuu

«Meil tuli idee, et võiks selle hoone korda teha ja sellele mingi rakenduse leida. Jäätmekeskusele meeldis meie idee väga. See võiks olla uuskasutuse ja ringmajanduse pilootprojekt ehituse valdkonnas,» rääkis Elvisto.

Möödunud nädalal korraldasid Elvisto ja Aleksander Laane Paljassaares talgud, et hoone võsast välja raiuda ja selle katusel kasvavad puud maha võtta. Kui arvatav kabel uuele elule äratatakse, tahab SRIK ka selle juurde pääsemiseks jäätmejaama ümbritsevasse tarasse eraldi sissepääsu rajada. Jäätmekeskus on selleks oma nõusoleku andnud.

Ainult legendid

Hoone algupära aga on esialgu saladuskatte all. Elvisto on siit-sealt tuttavate ajaloolaste käest küsinud, aga midagi kindlat ei tea keegi. «Kunagi oli siin ilmselt kinnine nõukogude sõjaväe territoorium, kus hoiti Saksa sõjavange. Ametlikult olevat see ehitatud justkui sepikojaks, aga seda ta pole kohe kindlasti. Võibolla sõjavangid ehitasid sepikoja nime all kabeli. Hiljem olevat seal olnud mingi alajaam,» rääkis ajaloolane Robert Treufeldt.

Igatahes püüab SRIK asja selgeks teha ja edaspidi ka Saksamaalt infot hankida. «Kui see oleks ehitatud enne Teist maailmasõda, siis oleks ta tollastel plaanidel näha. Hiljem on siin olnud suletud territoorium ja hoonet ei ole sellepärast ühelgi kaardil ega plaanil,» arvas SRIKi juht.

Ametlikult olevat see ehitatud justkui sepikojaks, aga seda ta pole kohe kindlasti.

Ajaloolane Robert Treufeldt

4

Hoone ehitamiseks kasutatud tellised on ilmselt pärit mingist vanemast ajast. «Selles mõttes sobiks see hoone hästi näiteks ehitusliku taaskasutuse näidistesaaliks. See oleks siis justkui ehitusmaterjalide ringmajanduse esimene pühakoda,» ütles Elvisto.

Treufeldt tõdes, et esialgu suurt midagi peale legendide hoone kohta teada polegi. «Hoone võis olla kasutusel nii alajaama kui sepikojana, aga ta pole selleks ehitatud. Alajaam ei tähenda ilmtingimata mingit meeletut kõrgepinget ja võimsaid seadmeid, nii et mingi kohaliku tarbija jaoks mõeldud alajaam võis seal olla küll,» rääkis Treufeldt.

Gulagis oli kõik võimalik

«Legend on ka see, et seal oli sakslastest sõjavangide laager. Vene keeles oligi termin «zapadnõje natsionalnosti» ehk «lääne rahvad», kelle esindajad olid Saksa sõjaväes. Need, kes olid ette nähtud kunagi kuskile koju saata. Eestlased ei olnud selles mõttes lääne rahvad, kuna nende kodu oli siin. Sellepärast hoiti eestlastest vange sakslastest eraldi,» selgitas Treufeldt. Ta lisas, et Saksamaal tegutsevad kunagiste sõjavangide organisatsioonid, kes annavad välja ka mälestusteraamatuid, aga sealt midagi Tallinnas arvatavalt asunud laagri kohta leida on üsna keeruline.

Talgute käigus võeti maha ehitist ohustanud kuivanud puud. FOTO: Mihkel Maripuu

Treufeldt rõhutas, et jutt saksa sõjavangide kabelist on esialgu vaid oletus, millele alles tuleb kinnitus leida. Aga samas ei saa seda ka välistada. «See, et sakslased nõukogude sõjavangilaagris endale kiriku ehitasid, oleks küll väga haruldane lugu. Aga see polnud Gulagi süsteemis võimatu. Kui Solženitsõnit lugeda, siis saab aru, et Gulagis oli kõik võimalik,» ütles Treufeldt.

Talguliste tegevust märkas jäätmejaama valvur, kes tuli asja uurima ning rääkis, et mäletab oma lapsepõlvest, kuidas üks vanapaar olevat selles hoones elanud. «Ma olen 63-aastane ja mäletan, et minu lapsepõlves elasid siin memm ja taat. Me käisime nende juures õunaraksus,» rääkis valvur.

Illustratsioon: PM

Ta ise olevat sündinud ja oma lapsepõlve veetnud sealsamas naabruses asunud barakkides. Mees mäletas veel, et hoones olnud ahi. Selle suitsutoru turritab praegugi katusest välja. Ja vanapaari magamisase olevat olnud maja torniosas. Seda, kas tollal olid hoone kaarakendel klaasid ees, valvur ei mäletanud. Igatahes on mingil ajal aknaavad suletud. Need on mõlemalt poolt laudadega kinni löödud ning õlipaberi ja saepuruga ära soojustatud.

Talguliste küsimuste peale helistas valvur oma 84-aastasele emale, kes suutis samuti meenutada vaid seda, et üks vanapaar olevat seal elanud. Mis seal varem võis olla või mis hoones hiljem toimus, seda ei mäletanud kumbki.

SRIK aga ootab teateid kõigilt, kes hoone minevikust midagi teavad. Väga oodatud on ka vanad fotod. Teateid võib jätta info jagamiseks loodud Facebooki gruppi «Paljassaare kabeli eest» või helistada Elvistole telefonil 51 00 374.

05.10.2021 07.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto