Tiit Riismaa: infomüra ja diktatuur

Tiit Riismaa FOTO: Erakogu FOTO: Erakogu

Vaikivaid ajastuid saab olla kahesuguseid. Ühed on sellised, kus kõigil on suu kinni, ja on teistsugused, kus kõik räägivad. Esimese puhul pole bitte ega detsibelle. Teise puhul on bitid detsibellidesse ära uputatud, kirjutab matemaatikadoktor Tiit Riismaa.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Pealesurutud vaikimine inimestele ei meeldi. Teist liiki vaikivaid ajastuid loovad inimesed ise ja seetõttu ollakse sellega esialgu üsna rahul. Avalikkuse informeerituse seisukohalt on mõlemad siiski ühesugused – kummagi puhul pole arusaadav, mis õieti toimub, miks just see juhtub ja kes ikkagi toimetab.

Informatsiooniteooria seisukohalt on sõnavabadusele rajatud kõrvulukustaval vaikival ajastul inimest tabava kogu infovoo keskväärtus null. Selline voog on nn valge müra, mis ei sisalda ühtegi bitti informatsiooni. Valge müra klassikaliseks näiteks on sisselülitatud kineskooptelekast kostev kahin, kui antenn lahti ühendada. Meremüha ja metsakohin on samuti peaaegu valged mürad.

06.10.2021 08.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto