P, 29.01.2023

Transpordiamet: 25-meetrise autorongi seadustamisele tasub mõelda

Carl-Robert Puhm
Transpordiamet: 25-meetrise autorongi seadustamisele tasub mõelda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 7
25,25-meetrise veosega saaks ühe sõiduga 13 tonni jagu kaupa praegusest rohkem vedada.
25,25-meetrise veosega saaks ühe sõiduga 13 tonni jagu kaupa praegusest rohkem vedada. Foto: Kaspar Pokk

Transpordiameti sõnul ei ole autorongi pikkusele praegu kehtiv 18,75-meetrine ülempiir kivisse raiutud.

Esimesed katsetused selleks, et tulevikus saaksid Eesti teedel liikuda ka pikemad veosed, tehti tänavu suvel, kui logistikafirma Schenker testis koos transpordiametiga 25,25-meetrise ja 60 tonni kaaluva autorongi kasutamist Tallinna-Tartu maanteel.

«Uutele lahendustele peab kindlasti mõtlema ja neid läbi mängima. Väiksem arv vedusid on kindlasti mitmes aspektis positiivne,» ütleb transpordiameti kommunikatsiooniekspert Erki Varma, tuues konkreetsemalt välja vedude efektiivsuse kasvu ja väiksema kasvuhoonegaaside emissiooni.

Ka Schenkeri otsevedude osakonna juht Kaido Mäepea rõhutab sama argumenti. «Seni on Eestis kõige laialdasemalt kasutusel 16,5-meetrised masinad. Pikkade autorongide kasutamine muudaks linnadevahelise kaupade veo efektiivsemaks – ühe sõiduga saaksime vedada tervelt 13 tonni jagu kaupa praegusest rohkem,» ütleb Mäepea.

Tema sõnul väheneks seeläbi kaubaveokite hulk maanteedel. «Kui Eestis oleks võimalik kasutada 25,25-meetriseid autoronge, nagu see toimib Põhjamaades, siis kasutaksime Tallinna-Tartu lõigul iga päev 5-6 autorongi. See on päevas 3-4 autot vähem, mis hoiaks aastas kokku 30 000 liitrit kütust,» hindab Mäepea, kelle sõnul mahub pikemasse autorong 51 kaubaalust tavapärase 33 asemel.

Suuremad nõuded ka teede kvaliteedile 

Varma tuletab meelde, et suurema massiga veostel oleks negatiivne mõju teede vastupidavusele, mis tingiks suurema taristuinvesteeringute vajaduse. Ka tähendab pikemate autorongide teedele lubamine pikenenud möödasõidu aega. «Enne kui otsustada, peame veenduma, et kasu on suurem kui kahju,» ütleb Varma.

Mäepea pikenevas möödasõitu ajas probleemi ei näe. «Analüüsisime (katsetel -toim) ka liiklusohutust ning pikast veovahendist möödumiseks kulus Tallinna-Tartu maanteel liiklejal 3-4 sekundit, mis on täiesti mõistlik aeg,» kirjeldab Mäepea.

«Oleme saanud erinevatelt vedajatelt ja autojuhtidelt tagasisidet, et ka nemad on valmis pikemate masinatega sõitma,» lisab Schenkeri esindaja.

Transpordiameti teatel on veel vara prognoosida, kas ja millal pikemad veosed Eesti teedele võiksid jõuda. «Seda ei ole veel kokku lepitud. Esialgu kaardistame, milliseid täiendavaid kulusid ja probleeme selliste sõidukite tulek endaga kaasa tooks ning kas võidud kaaluvad need üles. Seejärel saame teha ettepaneku regulatsioonide muudatuste algatamiseks,» teatab transpordiamet esindaja.

Varma sõnul on praegu mureks pigem kõrvalteed, kus probleeme tekib nii  manööverdamise kui ka teede ja sildade kandevõimega. «Enne kui pikemad sõidukid teedele lubada, peame veenduma, et taristu võimaldab nendega ka soovitud kohtades liigelda. Veo lähte- ja sihtkohad ei paikne sageli põhimaantee vahetus läheduses ning keerulisem ongi just nende lõikudega, mis põhiteelt ära keeravad.»

Märksõnad
Tagasi üles