R, 9.12.2022

ELi riikide piiriületaja ankeedid jooksutavad reisijatel juhtme kokku

Karl-Hendrik Pallo
ELi riikide piiriületaja ankeedid jooksutavad reisijatel juhtme kokku
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Piiriületaja ankeet Brüsselis.
Piiriületaja ankeet Brüsselis. Foto: JASPER JACOBS/AFP/Scanpix
  • ELi riigid pommitavad reisijaid erinevate tervisedeklaratsioonide ja ankeetidega
  • Lennukitööstus soovis ühtset piiriületusankeeti juba juunis
  • ELi süsteemiga on liitunud vaid Itaalia, Malta ja Sloveenia
  • Terviseamet: Euroopa lahenduse kasutusele võtmine on arutluse all

Ühtne Euroopa Covidi digitõend on juba mitmeid kuid hõlbustanud ELi-sisest reisimist, kuid igas riigis eraldi loodud piiriületamisankeetide rägastikus orienteerumine tekitab jätkuvalt reisijates trotsi.

Lennujaamade ja -firmade ühendused juhtisid juba juuni lõpus tähelepanu sellele, et Euroopa Liidul on vaja ühtset reisihõlbustamise mehhanismi. Lisaks Covid-tõendile leiti, et oluline on ka ühtse digitaalse piiriületaja ankeedi (dPLF) rakendamine.

«Euroopa Liidu ülesandeks on vaadata, et riigid tagaksid ühtse PLFi vormi integreerimise, soovitavalt kasutades ELi dPLFi, kuhu on võimalik märkida ka reisijate istekohad,» leidsid Euroopa suurim lennufirmade ühendus Airlines for Europe (A4E), Airports Council International Europe (ACI), European Regions Airline Association (ERA) ja globaalselt ligi kolmesadat lennufirmat esindav International Air Transport Association (IATA).

Lennukitööstuse hinnangul tagaks see reisijatele sujuva ja mugava lahenduse ning see aitaks lennujaamades suurte järjekordade teket vältida.

Ühtne süsteem tähendaks, et inimeste aega ei raisataks samade dokumentide mitmekordsele kontrollimisele ja dokumentatsioon oleks reisijate endi jaoks ka paremini hoomatav.

Praeguse seisuga on Euroopa süsteemiga liitunud võimalikust 27st riigist vaid kolm – Itaalia, Sloveenia ja Malta.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Kerstin-Gertrud Kärblane selgitas Postimehele antud kommentaaris, et Euroopa lahenduse kasutuselevõtt on praegu ka Eestis arutluse all.

«Eks igal riigil ole enda süsteemi eelistamiseks omad põhjused, tihti on need juba varasemalt välja töötatud ning saavutatud on teatav kasutusmugavus,» põhjendas Kärblane süsteemide mitmekesisust ELis, lisades, et sellelaadseid suuri otsuseid kergekäeliselt ei tehta.

Peaspetsialisti sõnul on Eestis kasutusel oleva ankeedi täitmine kiire ja mugav ning sinna ei ole vajadust sisestada liigselt detailset infot, mida mõned riigid nõuavad.

«Kogu see kogemus võttis mul pikaks ajaks igasuguse reisihuvi ära.»

Ankeedi tõttu lennust maha jäänud reisija

Terviseameti hinnangul jäävad ankeedid kasutusse eeldatavasti nii kauaks, kuni Covid-19 levik on püsivalt taandunud.

Vastates Postimehe küsimusele andmete säilitamise kohta ütles Kärblane, et need säilitatakse 30 päeva. «Füüsiliselt täidetud ankeedid kantakse teatud määral digitaalsesse süsteemi üle, pärast mida saab kümne päeva jooksul PPA neile ligipääsu seire ja järelevalve eesmärgil,» selgitas ta lisades, et arhiveerituna on andmed veel 20 päeva kättesaadavad terviseameti epidemioloogidele ja töötajatele. Pärast tähtaja kukkumist andmed anonümiseeritakse.

Kõiksugu erinevate nimede all loodud elektroonilisi ankeete soovivad lisaks Eestile saada sisuliselt kõik ELi riigid. Seda ei küsi aga meie ülemere naabrid Soome ja Rootsi.

Näiteks Norra on ankeedi täitmise teinud kohustuslikuks Covid-19 haiguse vastu vaktsineerimata ja seda läbi põdemata reisijatele, samas kui Taani soovitab vaid interaktiivse küsimustiku täitmist, mis reisijale riigis valitsevaid piiranguid tutvustab. Prantsusmaal küsitakse jällegi deklaratsiooni, et inimene ei ole viimase kahe nädala jooksul ühegi koroonapositiivsega kokku puutunud.

Lennutööstuse sõnul on reisihõlbustamise mehhanismid olulised, et vältida pikki järjekordi ja tarbetut bürokraatiat.
Lennutööstuse sõnul on reisihõlbustamise mehhanismid olulised, et vältida pikki järjekordi ja tarbetut bürokraatiat. Foto: Hannah Mckay/reuters/scanpix

Saksamaal ja Austrias soovitakse ankeeti vaid nendelt, kes tulevad kõrge nakatumismääraga maadest. Riigid on loonud ka paralleelsed süsteemid ohutaseme hindamiseks, mis tähendab, et näiteks Holland, Rumeenia ja Tšehhi Euroopa Liidu nn valgusfoorisüsteemi ei kasuta.

Hispaania palub luua ja digiallkirjastada elektroonilise vormi, mis annab reisijale riiki pääsemiseks vajaliku QR-koodi. Tõestust elektroonilise vormi täitmisest nõuab ka Slovakkia.

Lisaks erinevad ka vormide täitmise tingimused. Eesti soovib enda ankeeti saada kolm päeva enne riiki sisenemist, Läti ja Leedu kaks ning Poola on jätnud dokumendi täitmise aja üldse vabaks.

Kui enamik Euroopa Liidu riike tahab igalt reisijalt eraldi avaldust, siis turismile orienteeritud Kreeka soovib avaldust vaid perekonna kohta.

Suve vältel tekitasid segased süsteemid probleeme piiriületusankeediga nii mõneski ELi liikmesriigis. Iirlane Daniel Nagle soovis enne oma lendu Pariisist Dublinisse ankeeti täita paberil, sest veebirakendus ei töötanud.

«Air France’i töötajad teatasid, et neil ankeete ei ole ning kõik reisijad peavad veebi teel registreeruma. Ma olin varasem mitmeid kordi seda juba täitnud ning proovisin ka tol korral, kuid kuus-seitse katset hiljem andis riigi ametlik veebileht mulle ikka veateateid,» selgitas Nagle Irish Timesile.

«Kus on meie inimlikkus? See lollus on üle mõistuse, inimesed on ju kõige olulisemad.»

Ankeedi tõttu peaaegu lennust maha jäänud Daniel Nagle

Mees lisas, et lennukifirma töötajad ei lasknud kedagi ilma ankeeti täitmata lennukisse. «Nad ütlesid, et tegemist on Iiri valitsuse ettekirjutusega ning nemad pole selles süüdi. Vahetult enne lennu väljumist sain ankeedi täidetud ja pääsesin koju, kuid mitmed iirlased jäid siiski maha,» lausus Nagle.

Tema sõnul oli Dublini lennujaama jõudes näha tohututes hunnikutes ankeete, mis olid piiritöötajate sõnul mõeldud inimestele, kes veebi teel seda täita ei saanud. Probleemse kommunikatsiooni tõttu maha jäetud inimestest oli mehel kõige rohkem kahju.

«Pärast kõike seda, mida me koroona kõrgaja piirangute ajal läbi elasime. Kus on meie inimlikkus? See lollus on üle mõistuse, inimesed on ju kõige olulisemad,» lausus mees juuni lõpus toimunud intsidendi kohta.

Kuigi Iiri terviseministeerium vabandas vahejuhtumi pärast ja kinnitas, et kõik saavad ka Iirimaale jõudes avaldust täita, leidus sarnaseid vahejuhtumeid mujalgi Euroopas. Kohe Iirimaa kõrval asuva Põhja-Iirimaa pealinna Belfasti elanik jäi augustis Amsterdamist koju lendavast lennukist maha, sest Suurbritannia piiriületaja ankeedi veebileht ei töötanud.

«Kogu see kogemus võttis mul pikaks ajaks igasuguse reisihuvi ära,» nentis mees, kes oli sunnitud isalt laenu võtma, et samal päeval teise lennuga läbi Dublini koju naasta.

Ligi kolmesadat lennufirmat esindav International Air Transport Association (IATA) tegevjuht Willie Walsh teisipäevasel organisatsiooni kohtumisel Bostonis.
Ligi kolmesadat lennufirmat esindav International Air Transport Association (IATA) tegevjuht Willie Walsh teisipäevasel organisatsiooni kohtumisel Bostonis. Foto: Brian Snyder/reuters/scanpix

Suurbritannias lõi suve lõpus laineid ka uudis, et 28-liikmeline reisiseltskond jäeti Kreeka Wizz Airi reisist maha, sest nad ei olnud Kreekas nõutavasse ankeeti kirjutanud oma keskmist nime.

«Keskmise nime kirjutamine oli vormis vabatahtlik ja me lihtsalt ei lisanud seda. Lennufirma ei lasknud aga meid lennule, sest nende sõnul olime me vormi valesti täitnud,» selgitas kohalik britt Harry Young oma elukaaslasega The Independentile.

Wizz Air lükkas süüdistused tagasi ning tuletas kõigile meelde, et korrektselt täitmata ankeedita ei saa nad reisijaid lennukile lubada. Lennufirma agarus riiklike dokumentatsioonide täitmise suhtes läks reisijatele aga tol päeval tuhandeid naelu maksma.

PPA kriisistaabi juhi Tago Trei sõnul täidab Eestis enamik inimesi ankeete kohusetundlikult. «Suuremaid vahejuhtumeid esinenud ei ole, kuid aeg-ajalt ikka küsitakse, et mis põhjusel ankeeti täitma peab,» ütles Trei Postimehele.

Kriisistaabi juhi sõnul kontrollitakse terviseameti palvel kõiki kolmandatest riikidest pärit reisijate piiriületaja ankeete ning kõrge nakatumismääraga Schengeni riikidest tulijaid kontrollitakse pisteliselt.

«Terviseameti korralduse järgi on võimalik kõik ankeedi täitmisest keeldujad vastutusele võtta ja neile sunniraha määrata. Peamiselt põhjendavad ankeedi täitmata jätnud inimesed oma tegu teadmatusega, kuid juhul kui see täitmata on, saab riiki sisenedes piiripunktis selle ikkagi ära esitada,» tõi Trei välja.

Piiriületaja ankeet

  • Piiriületaja ankeedi eesmärk on teavitada reisijaid nakkusohust ning teha järelevalvet ja suunata koroonahaigega koos reisinud inimesi karantiini.
  • Kõigil reisijatel, kes Eestisse lennukiga saabuvad, on kohustus täita piiriületaja ankeet ja olla valmis seda esitama lennukile minnes.
  • Ankeedi esitamise kohustus on kõigil, kes saabuvad ELi välisest riigist.
  • Ankeedi peavad täitma ka vaktsineeritud, kuna vaktsineeritute haigestumine ei ole välistatud.
  • Ankeedi täitmine annab terviseametile võimaluse nakatumise korral kõigi reisijatega kiirelt ühendust võtta.
Märksõnad
Tagasi üles