K, 7.12.2022

Kaasava eelarve hääletusel pälvis enim poolehoidu sadamaraudteele kergliiklustee rajamine

Liina Ludvig
, ajakirjanik
Kaasava eelarve hääletusel pälvis enim poolehoidu sadamaraudteele kergliiklustee rajamine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Võidutöö üks autoritest Ilmar Peeter Part (pildil) leiab, et endise sadamaraudtee asukohale saab rajada looduskauni ja turvalise ühendustee kergliiklusele, mis seob Tähtvere, FI, Maarjamõisa, Vaksali, Tammelinna, Ropka ja Karlova linnaosad Emajõe kallaste ning tulevikus ka Annelinna ja kesklinnaga.
Võidutöö üks autoritest Ilmar Peeter Part (pildil) leiab, et endise sadamaraudtee asukohale saab rajada looduskauni ja turvalise ühendustee kergliiklusele, mis seob Tähtvere, FI, Maarjamõisa, Vaksali, Tammelinna, Ropka ja Karlova linnaosad Emajõe kallaste ning tulevikus ka Annelinna ja kesklinnaga. Foto: Kristjan Teedema/POSTIMEES GRUPP

Üheksandat aastat järjest korraldatud kaasava eelarve hääletuse võitis endise sadamaraudtee muutmine kergliikluse rohekoridoriks. Ideed toetas 1451 tartlast. Teiseks jäi Emajõe vabaujula nüüdisajastamine, selle poolt andis hääle 951 linlast. Ideede teostamiseks on kummalgi projektil kasutada 100 000 eurot.

Võidutöö üks autoritest Ilmar Peeter Part rääkis, et idee sadamaraudteele uue hingamise andmisest oli tema ja mõttekaaslaste peas keerelnud juba tükk aega. Kui vana raudtee rööpad lõpuks üles võeti, tundus juba loomulik, et midagi tuleb selle rohekoridori keskele teha.

Lai rohekoridor

«Paljudes linnades on nii tehtud. Vanad raudteetammid on väga head kohad, kuhu kergliiklusteid teha, sest ristumisi teiste teedega on vähe,» lausus Part. Kuna tee ääres on vähe elumaju ning lai rohekoridor, passib kergliiklus sinna veel eriti hästi.

Part elab ise raudtee lähedal ning on talvisel ajal seal suusatamas käinud, aastaringseks kergliikluseks peaks raja aga täiesti ümber tegema. Praegu annab jalutada tammiäärsel heinasel osal, tammi enda peal on jäme killustik, mida mööda kergliigelda hästi ei saa.

Tammi kergliiklusteeks ehitamises suuri küsimärke pole. «Kõige keerulisem on sõiduteega ristuvate kohtade ohutu ja mugav lahendamine,» arvas Part. «Sõltub, mida selle raha eest saab. Kindlasti kulub see ära, sest alati saab juurde panna pinke ja haljastust.»

Kõige keerulisemad kohad kergliiklustee rajamisel on ilmselt ristumised autoteega. Võru tänava ristmiku lahendus võiks välja näha selline.
Kõige keerulisemad kohad kergliiklustee rajamisel on ilmselt ristumised autoteega. Võru tänava ristmiku lahendus võiks välja näha selline. Foto: Ilmar Peeter Part

Kergliiklustee mõte käidi kaasava eelarve hääletusel välja juba möödunud aastal. Siis jäi see napilt kolmandale kohale. Part arvas, et võit tuli tänavu koduõuele osalt just seepärast, et konkurentsis polnud koolidega seonduvaid objekte.

Vähem hääletajaid

«Koolide kogukond on lihtsalt arvukas, praegu olid natuke teistlaadi ideed,» lausus Tartu linna kommunikatsioonijuht Lilian Lukka. Hääletajaid oli üldse võrreldes eelmise aastaga vähem – mullu osales hääletusel 7260 tartlast, tänavu 5948.

Lukka arvas, et leigema huvi taga võis olla see, et tulekul on kohalikud valimised ning inimesed ei ole selle infomüra seest kaasava eelarve hääletust üles leidnud. 1.–7. oktoobril toimunud hääletusel sai osaleja toetada kuni kolme ideed, kokku anti 12 845 häält.

Teiseks jäi Emajõe vabaujula nüüdisajastamine. Eesmärk on rajada laululavapoolsele kaldale esinduslik rand, kus oleksid korralik tualett, pesemisvõimalused, korralikud riietuskabiinid ja turvaline asjade hoiustamise koht.

Mõlemad projektid lähevad tegemisse tõenäoliselt juba järgmisel aastal. Seni on kaasava eelarve toel ellu viidud 12 ideed, kaks on praegu veel pooleli. Eelmisel aastal teiseks jäänud Veeriku kooli õueala peaks valmis saama novembris. Enim hääli kogunud Raadi rohelise jalgpallipargi tribüünihoone tegemine lükkub järgmisesse aastasse, ütles Lukka.

Tartu on esimene omavalitsus, mis hakkas 2013. aastast kaasava eelarve hääletust korraldama. Nüüd on algatusega kaasa tulnud veel ligi 30 omavalitsust. «Eelmisel aastal tegi isegi Tallinn. Varsti on vähemuses need omavalitsused, kus kaasavat eelarvet ei tehta,» sõnas Lukka.

Ülevaadet kõigist 2021. aasta Tartu kaasava eelarve ideedest ning kogutud häältest saab näha Tartu linnavalitsuse infosüsteemis.

Märksõnad
Tagasi üles