Läinud nädalavahetusel tähistati mõlemal pool Taiwani väina Hiina uusima ajaloo ühe pöördelisema sündmuse aastapäeva. 10. oktoobril möödus 110 aastat sõjaväelaste ülestõusu puhkemisest Jangtse-äärses Wuchangi linnas, mis paisus kiiresti kogu maad haaranud revolutsiooniks. See nn Xinhai revolutsioon tegi lõpu ligi 300 aastat püsinud Qingi keisririigile ja enam kui 2000 aastat kestnud keisririikide süsteemile üldse ning päädis 1. jaanuaril 1912 Hiina Vabariigi väljakuulutamisega.
Taiwanil tähistatakse seda päeva tähtsaima riigipüha ehk vabariigi aastapäevana, Hiina Rahvavabariigis aga uue Hiina alguse tähisena, mis marksistliku teooria järgi oli küll vaid kodanlik-demokraatlik revolutsioon, kuid avas tee sotsialistlikule revolutsioonile ja Hiina Rahvavabariigi sünnile.
Nii Hiina RV kui ka Taiwani riigipea aastapäevakõnes oli Taiwani küsimus olulisel kohal. Aastakümneid lahendamata seisnud vastasseis on viimasel ajal kogu maailmas taas luubi all, kuna Pekingi ähvardused ja jõudemonstratsioonid on sagenenud ning vahetult enne riigipüha võtsid Hiina sõjalennukite reidid Taiwani õhukaitsetsooni enneolematu ulatuse. Selle relvatäristamise taustal kõlas Xi Jinpingi lubadus, et taasühinemine Taiwaniga saab kindlasti teoks, aga «kogu hiina rahva, sh Taiwanil elavate kaasmaalaste huvides on selle toimumine rahulikul teel», isegi üllatavalt pehmena, võrreldes esimehe suvise, Hiina Kommunistliku Partei 100. aastapäeva kõne märksa sõjakama retoorikaga: «Me tegutseme otsustavalt ja lööme lõplikult puruks igasugused Taiwani iseseisvuse katsed.»