AK ⟩ Emmanuel Macron ja sada tuhat surma

Jaanus Elts hoidmas möödunud aasta suvel süles Pandiveres rõngastatud ja saatjaga varustatud suurkoovitajat. FOTO: Erakogu

Prantsuse keele õppimist alustavat eesti last võib tabada kultuurišokk, kui ta jõuab lastelaulukeseni: «Alouette, gentille alouette, alouette, je te plumerai. Je te plumerai la tête …» («Lõoke, õrn lõoke, lõoke, ma kitkun su ära. Ma kitkun paljaks su pea …»). Laululindude söömine on nii Prantsusmaal kui ka teistes Vahemere maades igivana komme.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Aastatuhandete jooksul on inimesed mitmesugusel moel linde küttinud ning välja on mõeldud suur hulk püüniseid ja võrke ning trikke, kuidas linnud nende sisse meelitada. Meelituslinnud võidakse püügivahendi juurde paigutada puuriga – sellisel juhul panustatakse laulule. Tõepoolest laskuvad paljud laululinnud rändepeatuseks kohtadesse, kus mõni samast liigist lind juba ees laulab. Ilma inimese manipulatsioonita tähendaks see ju, et koht on toitumiseks ja puhkamiseks sobiv, sest liigikaaslane on sinna juba koha sisse võtnud. Tegelikult ei meelita laul ligi mitte ainult liigikaaslasi, vaid ka teisi sarnast elupaika kasutavaid linnuliike.

Teine traditsiooniline viis lindude ligimeelitamiseks on siduda sobivale linnule jala külge nöör ja see siis lõksu lähedale löödud tokile kinnitada. Kui jahimees näeb eemalt tulevat linnusalka, ehmatab ta nööridega lõastatud linnud lendu, kes siis nööri küljes rabeledes üle lendavate liigikaaslaste tähelepanu äratavad ja nood maanduma meelitavad.

15.10.2021 18.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto