Kõik maailma kassid on sündinud Putini valitsemisajal

Eduard Tüür 1998. aastal. FOTO: Peeter Langovits

Eduard Tüür on kirjanik, kelle loodud jutud ei sarnane kellegi teise tekstiga. Vähemalt eesti kirjanduses mitte, vähemalt mina ei tea analooge, lähedasi. Juba autori elulugu üllatab omapäraga. Lugesin seda Vikipeediast. Tüüril on topeltkõrgharidus, üks inseneeria, teine psühholoogia erialal, ta on lennunduses tipptasemel juht ning tal on psühholoogiakandidaadi teaduslik kraad. Kaks kontrasti, selles peitub tervik.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Võib arvata, et kirjanduse prestiiž tema hinges on olnud veel kõrgem, ega ta muidu avaldaks viimasel aastakümnel raamatu raamatu järel. Kokku on neid juba seitse, iga pooleteise aasta takka üks. Ja eks see lisa renomeed ka kirjandusele, kui positsioonikad inimesed tulevad kirjanike hulka. Ja prestiiži-renomeed on meile vaja. Oleks, et ma eksin, kui tõden, et lugupidamine sellise nähtuse vastu nagu ilukirjandus aina kahaneb ja kahaneb.

Mulle tundub, et raamatu «1961» puhul on Tüüri kõigist kõrgetest ametitest ja tiitlitest olulisem see, et ta on tuntud karikaturisti Eduard Tüüri poeg. Aastaarvuga pealkiri paneb selle teose ritta Tüüri varasemate (autobiograafiliste?) juttudega, aga ütleb ka, mil karikaturisti poeg sündis. Aga mitte ainult seda.

Õhuke, 107-leheküljeline trükis algab jutustusega «Mina», mis on tuttav ka Edasi veebiväljaandest ning võtab enda alla rohkem kui poole mahust. Saame teada, et pealkirja-aastal tõusis kosmosesse Juri Gagarin ning andis ka teosele moto: «Pojehali!»

Kuhu tõuseb Tüür? Jutustus on ülimalt fantaasiarikas, ent see fantaasia ei ole suunatud tegevustiku loomisele, ka mitte ümbruse lennukale kirjeldamisele, vaid keele- ja kujundimängule. Keelemäng on üks kirjanduse aluspõhju, kujundiloome samuti.

Algul tundub, nagu oleks tegemist pika-pika följetoniga. Aga ei, tekst on tunduvalt sügavam kui följetoni-veste puhul tavaks, siin ei naeruvääristata mõnd kindlat nähtust, kodanikku, siin on sihtmärgiks võetud terve boheemkond. Aga pahatahtlik ei olda kellegi vastu. Portreteeritud on Balli baari, tundub, et tehtud on mudel Tallinna ägedama loomeintelligentsi stammkohast Valli baarist. Tekst loob kõlakoja.

15.10.2021 18.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto