Väiketalunikke hakkab väheks jääma

Veeve Kaasik on talu pidanud juba 30 aastat, neist 22 aastat on ta töötanud ka taimekasvatuse valdkonna konsulendina. FOTO: Tiit Efert

Saaremaal Kõljala külas asuva Kasesalu mahetalu perenaine Veeve Kaasik on hinnatud taimekasvatuse valdkonna konsulent, kes oma teadmistepagasi suurendamiseks ka ise mahetalu peab.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kasesalu mahetalu asutasid Veeve ja Valdek Kaasik 30 aastat tagasi. Mahepõllumajanduse põhimõtteid on talus järgitud esimesest päevast peale ning seda on ka laiemalt märgatud ja hinnatud.

Juurte juurde tagasi

Kasesalu mahetalu asub linnulennult Kaali kraatrist kilomeetri kaugusel. Veeve juured on sealsamas, Olustveres ja Tartus põllumajandust õppinuna naasis ta kodukanti tööle. Sovhoosis töötas ta agronoomina riigikorra vahetumiseni, seejärel hakkas talu pidama.

Mõnel hektaril kasvatati maasikaid, peeti viit lehma. See kestis kolm-neli aastat, kui Veeve sai aru, et ta ei kulutanud koolipinki lihtsalt selleks, et lehmi lüpsta. Pealegi läksid piima kokkuostuhinnad alla ja ta hakkas talupidamist kokku tõmbama – loobus lehmadest ja keskendus pigem köögiviljakasvatusele.

Aga mis peamine, ta otsustas oma talletatud kogemusi ja teadmisi ka teistega jagada ning asus taimekasvatuse konsulendiks. Selleks tuli teha mahukas test ja iga viie aasta tagant peab ta komisjonile esitama viis tööd nõustamise kohta. Kokku on ta ametit pidanud 22 aastat ja praegu töötab Maaelu Edendamise Sihtasutuse taimekasvatuse konsulendina. Tema tublidust on hinnatud: 2013. aastal tunnistati ta Eesti parimaks konsulendiks ja 2019. aastal sai ta maaelu edendamise eest maaelu­ministrilt Tarmo Tammelt hõbe­märgi.

Hobitalu perenaine

Oma talupidamist nimetab Veeve hobiks. Talul on 45 hektarit maad, mille karjamaadel kasvab 20 lihaveist. Kolmel hektaril on köögiviljad, kartul ja maasikad. Kõik talutööd teeb pererahvas ise. Suvisel ajal, kui tööd on rohkem, võtab Veeve konsulendiametist puhkust. Suurim maasikapind on olnud poolteist hektarit ja kartulit hektar. Kartulil on ta keskendunud varajastele sortidele, et enne jaanipäeva müüki jõuda. Kartuli aastasaak on ikka olnud üle tonni ja perenaise hinnangul saab oma talvevaru kätte kümmekond peret.

20.10.2021 22.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto