Haruldane mudakonn sai juurde uusi elupaiku

Tartu Ülikooli kahepaiksete uurija Riinu Rannap Assamalla kandis, kus sel sügisel käis hoogne taastamistöö hariliku mudakonna kõige põhjapoolsemas levialas. FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Väikese salapärase hariliku mudakonna elu hakkas eelmisel sajandil allamäge veerema. Kvaliteetsed elu- ja kudemispaigad kadusid järjest. Järele jäid vähesed eraldatud oaasid, kus suurte silmade ja omapärase vertikaalse pupilliga pisike kahepaikne ennast hästi tundis.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Nüüd muutub hariliku mudakonna tulevik helgemaks. Projektiga „Loodusrikas Eesti” taastatakse hulgaliselt kahepaiksetele sobivaid tiigikesi, et eriline väike konn ennast Eestis jälle hästi tunneks. Harjumaal ja Läänemaal sätiti tiigikesi harivesilikele paremate tingimuste loomiseks.

Tartu Ülikooli kahepaiksete uurija Riinu Rannap kõneles, et sel sügisel käis hoogne taastamistöö hariliku mudakonna kõige põhjapoolsemas levialas Lääne-Virumaal. Assamallas puhastati neli endist savivõtutiiki orgaanilisest settest ja võsast ning Mädapea tammiku hoiualal tehti lausa üheksa väikeveekogu mudakonnale sobivaks kudemispaigaks.

Põllutöömasinad takistavad

Põllutöömasinad pärsivad mudakonna levikut. Rannap kirjeldas, et maa sisse kaevuda armastav teise kategooria kaitsealune liik mudakonn eelistab elupaikadena liivast elupaika või põllumajandusmaastikku. Kuna põllumajandus on intensiivne, masinad künnavad väga sügavalt ja taimekaitsevahendid ei ole konnale tervislikud, on enamik Eesti kahepaiksetest üsna täbaras olukorras. Samuti on väga tähtis see, et tervelt kolmandik Eesti maismaast on kuivendamisest mõjutatud.

„Kraavide kogupikkus ületab praegu kahekordselt looduslike jõgede ja ojade kokkupikkust,” kõneles Rannap ja lisas, et märgalad ei ole vajalikud üksnes kahepaiksetele.

20.10.2021 22.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto