Lõikusaja lõpul korjati teadmisi

Kui Eesti Rahva Muuseumi varasalvedes on peidus näiteid Eesti vanadest põlluharimisriistadest, siis EPA täitis muuseumiesise kõige uuema põllumajandustehnikaga. FOTO: Kadri Suurmägi

Kolmandat korda toimunud Eesti põllumajanduse aastanäitust on viimased kaks aastat korraldatud pandeemiatingimuste kiuste ning näitus on saanud osalejatelt väga sooja vastuvõtu.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul ei ole viimasel kahel aastal pandeemia soosinud suuremate ürituste korraldamist, seda enam on korraldajad õnnelikud, et aastanäitus nii hästi õnnestus. „Eestis ei ole ilmselt ühtegi teist nii mahuka teabeprogrammiga üritust, kus lisaks kontaktmessile toimub mitu konverentsi ja ligi poolsada seminari,” rääkis ta.

13. ja 14. oktoobril Tartus Eesti Rahva muuseumis toimunud aastanäitusel oli võimalik osaleda 40 seminaril, 5 konverentsil ja 80 eksponendiga ärimessil. „EPA tugevus on kahtlemata sünergia, mida need kaks alustala pakuvad,” täpsustas Sõrmus. Nimelt korraldasid 70 protsenti seminaridest messil stendiga osalenud ettevõtted.

Avapäeval toimus juba traditsiooniline infotund maaeluministriga, kus põllumajandustootjad said oma küsimustele otse ministrilt vastuse. „Selline vahetu suhtlemine on kasulik nii ettevõtjatele kui ka poliitikakujundajatele,” sõnas Sõrmus.

Infotunnis peamiselt piima- ja sealihatööstust ning ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava puudutavatele küsimustele vastanud maaeluminister arvas samuti, et võimalus silmast silma kokku saada on väga vajalik. Vastuseks küsimustele, miks uue strateegiakava järgi paljud põllumehed toetustes kaotavad, vastas Urmas Kruuse, et toetuste fookus ongi paraku muutunud. „Suured ja edukamad ei saagi enam nii palju toetusi kui seni.” Toetused suurenevad seal, kus sihiks on võetud kliimaeesmärkide täitmine. „Tootjatel tuleb teha koostööd ja leida võimalusi oma toodetut parema hinnaga turustada,” lisas ta.

Huvi maheda vastu

Aastanäitus oli vaid paar tundi avatud, kuid osaühingu Ökomeeter juhataja Sander Sarapi juures oli pidevalt uudistajaid. „Mahetootmise vastu tuntakse aina rohkem huvi ja siis jõutakse varem või hiljem meie juurde,” märkis Sarap, kes tutvustas messil mahetehnikat, mis aitab herbitsiidide kasutamise asemel umbrohust mehaaniliselt vabaneda.

20.10.2021 22.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto