P, 3.07.2022

Iverson Ng: kas Hiina ründab Taiwani?

Iverson Ng
, kolumnist
Iverson Ng: kas Hiina ründab Taiwani?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Iverson Ng
Iverson Ng Foto: Erakogu

Kui Peking peaks Taiwani saarel saavutama sõjalise võidu, oleks see märk USA juhitud rahvusvahelise korra suurimast lüüasaamisest pärast Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare annekteerimist Venemaa poolt 2014. aastal, kirjutab kolumnist Iverson Ng. 

Juunis 2019, enne pandeemia saabumist, kui Hongkongis puhkesid massilised protestid, skandeerisid Taiwani aktivistide rühmad: «Täna Hongkong, homme Taiwan.» Euroopa poliitikakujundajate ja akadeemiliste ringkondade silmis ei olnud see midagi enamat kui Hongkongi elanike ja Taiwani inimeste ühine narratiiv.

Kerime edasi kuni 2021. aasta oktoobrini, kui Taiwani kaitseminister Chiu Kuo-cheng kinnitas, et Hiinal on juba praegu võimekus de facto iseseisvasse saareriiki sisse tungida – kuigi alles aastal 2025 oleks Hiina Rahvavabastusarmee suuteline Taiwani annekteerima minimaalse kulu ja vaevaga. Võttes arvesse, et Hiina on juba rohkem kui kolm aastakümmet aeg-ajalt Taiwani õhuruumi rikkunud, jätkavad Euroopa poliitikakujundajad Hiina sõjalise agressiooni üha ilmsemate märkide ignoreerimist – kuigi Taiwanile lendavate Hiina sõjalennukite arv on kasvanud eelmise aasta 380-lt tänavu 672ni, mis on viimase 40 aasta rekord.

Arvestades juba üksnes Hiina armee suurust võrreldes Taiwani armeega, pole kahtlustki, et Hiina annekteeriks Taiwani mõne päeva jooksul. Seetõttu olen pakkunud välja mõned mõtted Hiina motivatsiooni kohta tungida Taiwanile, selle asemel et arutleda, kuidas Hiina tegelikkuses Taiwanile tungiks.

Hiina Kommunistliku Partei asutamise sajanda aastapäeva tähistamise puhul peetud kõnes rõhutas Hiina president ja Kommunistliku Partei juht Xi Jinping, et Hiina ei lase ennast välisriikidel hirmutada ega kavatse kuulata lääneriikide loenguid. Et panna asjad õigesse perspektiivi – 2019. aasta Hongkongi protestide ajal teatati, et Hiina vägede arvu Hongkongis kahekordistati vaikselt. Erihalduspiirkonnas oli kokku 12 000 Hiina sõjaväelast, sest Pekingis võeti proteste kui võõrvõimude toetatud värvilist revolutsiooni.

Märksõnad
Tagasi üles