T, 5.07.2022

ÜLEVAADE ⟩ Millele võiks ELi eelarves leiduda rohkem raha ja mille arvelt?

Evelyn Kaldoja
, välisuudiste toimetuse juhataja
Millele võiks ELi eelarves leiduda rohkem raha ja mille arvelt?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Saksa sõdur väljaõppemissioonil Malis: nii Riho Terras kui Urmas Paet kahetsevad, et ELi eelarves napib raha julgeolekule.
Saksa sõdur väljaõppemissioonil Malis: nii Riho Terras kui Urmas Paet kahetsevad, et ELi eelarves napib raha julgeolekule. Foto: Thomas Wiegold/Imago/Scanpix

Postimees küsis Eesti Euroopa Parlamendi saadikutelt, millele võiks ELi eelarves leiduda rohkem raha ja mille arvelt. Küsimusele vastasid kolm saadikut: Andrus Ansip, Riho Terras, Urmas Part. Neli ülejäänud Eesti eurosaadikut – Marina Kaljurand, Jaak Madison, Sven Mikser ja Yana Toom – ei soovinud küsimusele vastata.

Andrus Ansip: ka seekord ei tuldud enneolematu entusiasmiga eelarvet arutama

Andrus Ansip, Reformierakond, Uuenev Euroopa.
Andrus Ansip, Reformierakond, Uuenev Euroopa. Foto: Remo Tõnismäe

Kui me esmapäeval oma fraktsioonis eelarvet arutasime, oli meie eelarve eeskõneleja väga üllatunud. Mitte kunagi varem pole aastaeelarve arutelul kohal viibinud kõik fraktsiooni liikmed. Aastaeelarve arutelu pole kunagi olnud ülemäära kirgi küttev, sest suuresti on eelarve raamides kokku lepitud seitsmeaastase finantsperspektiivi ja taasterahastu läbirääkimistel.

Ka läbirääkimiste muster kordub aastast aastasse: Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament tahavad tüüpiliselt pisut rohkem kulutada ja liikmesriigid ehk nõukogu tahavad eelarvet pigem väiksemana hoida. Ja tuleb tunnistada, et ka seekord ei tulnud inimesed enneolematu entusiasmiga eelarvet arutama, vaid hoopis fraktsioonile uut juhti valima.

ELi 2022. aasta eelarve viib ellu aasta tagasi kokku lepitud finantsraamistiku 2021–2027 eesmärke. Juba teist aastat lisanduvad eelarvele ajutise taasterahastu vahendid, mistõttu plaanitud kulutused ulatuvad üle 300 miljardi euro ehk ligi kaks korda üle tavapärase.

Eelarve põhirõhk on ootuspäraselt suunatud rohepöördele ja digitaalsele arengule, aga samuti Euroopa kriisitaluvuse suurendamisele ning julgeoleku ja piirihaldusega seotud probleemidele.

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuses rõhutasime kaupade ja teenuste vaba liikumise parandamise, avaliku sektori ja ka EL tolliliidu edasise digiteerimise, halduskoormuse vähendamise ja digitaalse ühtse turu arendamise tähtsust.

Sellest, kas mõni kulutus tehakse aasta varem või hiljem, on olulisem, et raha oleks aasta algusest kasutajatele kättesaadav. Järgmise aasta eelarve tuleb kiiresti vastu võtta.

Riho Terras: kaitsele ja julgeolekule ei soovita panustada

Riho Terras, Isamaa, Euroopa Rahvapartei.
Riho Terras, Isamaa, Euroopa Rahvapartei. Foto: Gert Tali

Sel nädalal parlamendi täiskogul hääletatud 2022. aasta eelarve järgib aastate 2021–2027 pikaajalise finantsperspektiivi suundumusi.

Olulisel kohal on kulud tegevustele, mis tulenevad komisjoni strateegilistest eesmärkidest rohe- ja digipöörde vallas. Väga tähtsal kohal on ka majanduse pandeemiajärgne taastamine ja turgutamine.

Parlamendi raport ületab rohkem kui nelja miljardiga Euroopa Komisjoni pakutud ja Euroopa Liidu Nõukogu kinnitatud eelarvekava. Kokku on parlamendi ettepanek ligi 172,5 miljardit eurot. See on täitsa tavaline, et parlament soovib rohkem, kui liikmesriigid ja komisjon pakuvad.

Eelarvele otsa vaadates on kurb, et kaitsele ja julgeolekule ei soovita panustada, vaatamata sellele, et maailm meie ümber keeb ja ELi välispiir on Valgevene hübriidrünnaku all. Parlament kutsub küll üles rahastust tõstma, kuid liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni ideedega see paraku ei kattu.

Millest maha võtta? Neid kohti suures eelarves leidub alati: Euroopa Komisjoni halduskulud näiteks. Euroopa Liidu Nõukogu ettepanekus oli neid vähendatud, kuid parlament tõstis teise käega raha tagasi. Ringkaitse, mis muud.

Peame kindlustama, et oleme edukad oma lähinaabruses

Urmas Paet, Reformierakond, Uuenev Euroopa
Urmas Paet, Reformierakond, Uuenev Euroopa Foto: Sander Ilvest

Kuivõrd vastutasin raportöörina parlamendis ELi järgmise aasta eelarve välispoliitika osa eest, siis keskenduksin eelkõige välis- ja julgeolekupoliitikale.

Kui EL soovib olla geopoliitiline tegija maailmas, siis peame kindlustama, et oleme edukad oma lähinaabruses. Seetõttu leidsime väliskomisjonis, et Lääne-Balkani riikidele ning ida- ja lõunanaabruse riikidele tuleb eraldada rohkem raha, et toetada sealseid poliitilisi ja sotsiaal-majanduslikke reforme ning samuti taastumist Covid-19 kriisist.

Samamoodi on vajalik toetada piirkonnas selliseid valdkondi nagu näiteks meediavabadus, võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, aga ka inimõigused ja põhivabadused. Toetus Valgevene inimõiguste ja demokraatia aktivistidele peab püsima.

Suuremas pildis ootame kaitsealgatustele tehtavate kulutuste suurendamist, mis aitaks samuti kaasa geostrateegilisema ELi arendamisele. Eelkõige on siin eesmärk, et suudaksime kaitsta oma huve ja väärtusi ning et saaksime võtta oma naabruses rohkem kohustusi julgeoleku ja kaitse valdkonnas – seda koostöös USA ja NATOga.

Kuivõrd viimastel aastatel on vägagi aktuaalseks saanud vajadus kaitsta ELi hübriidrünnakute ja väärinfo eest, siis on vajalik tagada asjakohane rahastamine, aga ka volitused Euroopa välisteenistuse üksustele ja nende küsimustega tegelevatele projektidele.

Ei saa ka unustada kübervaldkonda. Möödunud täiskogu istungil oli hääletusel raport ELi küberkaitsevõime olukorra kohta, mille raportöör olen. Selles rõhutasime vajadust tõsta ELi küberkaitsevõimekust, mis samuti lisaraha vajab.

Katteallikana on võimalik kasutada ümbertõsteid välis- ja arengupoliitika eelarve sees ning eelarve lisatulusid.

Artikkel on valminud koostöös Euroopa Parlamendiga.

Foto: Euroopa Parlament
Märksõnad
Tagasi üles