AK ⟩ Jüri Reinvere essee: suured muutused sünnivad paratamatusest

Jüri Reinvere FOTO: Mihkel Maripuu

Käesoleva aasta 8. jaanuaril pääses suur osa Mandri-Euroopast napilt sellest, et elekter oleks kõikjal välja lülitunud. Totaalne blackout. Sündmused said alguse Rumeeniast, kus elektritööstus ei suutnud tagada vajalikku sagedust. Üksteise järel kandus probleem riigist riiki ning eri võrgud takerdusid probleemidesse nagu mingitesse liaanidesse. Alles Prantsusmaa intensiivne tegutsemine olukorra parandamiseks suutis viimasel hetkel ära hoida täieliku elektrivõrkude kollapsi.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kummalisel kombel ei muutunud see päeva suuruudiseks mitte üheski riigis. Oletaks ju, et see on kindel materjal õhtustesse pea­uudistesaadetesse. Aga ei. Kui sellest üldse kirjutati, siis peamiselt erialastes väljaannetes. Ilmselt oli põhjuseks see, et elektritööstuse spetsiifilised küsimused tundusid niivõrd kauged ja olukorda, kus peaaegu terve kontinent on ilma elektrita, ei suudetud endale ette kujutada.

See polnud esimene sellelaadne avarii: viimati seisis Euroopa elektrivõrk kollapsi ees 2019. aastal, mil olukord olla kestnud mitte ainult paar tundi nagu tänavu, vaid kolm päeva. Eri riikide elektrivõrkude kiire reageerimine ja loov lähenemine globaalsetele väljakutsetele suutis ka tollal – viimsel hetkel – täispimeduse ära hoida. Erialastest väljaannetest sai lugeda, et võrgus tekkivate ohuolukordade hulk on kasvamas seoses võrkude ülalpidajate erisuguste töö- ning ohutuskultuuridega, aga ka üleüldise tegelaste rohkuse ja kommunikatsiooniprobleemidega. Viimase kahekümne aasta jooksul on häireolukordi vaid lisandunud.

22.10.2021 25.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto