Juhtkiri ⟩ Meie virtuaalse eraelu ohud

  • Inimesed laiendvad sotsiaalmeedias oma privaatsfääri
  • Laienenud privaatsfäärist on kasu kuritegude lahendamisel
  • Sotsiaalmeedia ajastul jäi demokraatia võidukäik tulemata
Sotsiaalmeedia on laiendanud meie arusaama privaatsfäärist.  FOTO: JOHANNA GERON

Sotsiaalmeedia on pannud meie eraelu laiema luubi alla, mis tähendab, et me ei kontrolli enamasti enam ise oma privaatsfääri. Säärane asjaolu võib kätkeda endas nii plusse kui ka miinuseid.

Tänase Postimehe nädalalõpulisast leiab loo, kuidas inimesed on vabatahtlikult laiendanud oma privaatsfääri, jagades oma sõpradega sotsiaalmeedias nii rõõmu- kui ka kurbushetki. Paistab, et tagasipöördumist analoogeraelu juurde enam ei ole, vaid edaspidi peamegi arvestama virtuaalse privaatsfääriga.

Me võime ju ennast lohutada teadmisega, et sotsiaalmeedias saame enamasti ise valida endale kas sõpru või jälgijaid. Kuid see on enesepettus, sest me ei saa enam kontrollida, mida hakkavad meie jagatud eraeluga peale teised. Ja ka Eesti politseil on näiteid, kus sotsiaalmeedias postitatu võib pöörduda postitaja enese vastu.

Möödas on need ajad, kui oma fotoalbumi jagamine piirdus vaid külla kutsutud sõprade ringi ja konkreetse kuupäevaga. Nüüd tuleb arvestada sellega, et meie pildid, muljed ja kommentaarid ripuvad virtuaalruumis sisuliselt igaühele vaatamiseks ja mõnikord ka kasutamiseks.

Ent tänane Postimees kirjutab neistki juhtumitest, kus sotsiaalmeedia kaudu laienenud privaatsfäärist on olnud kasu kuritegude lahendamisel. Seda nii Eestis kui ka piiri taga. Nii näiteks õnnestus just sotsiaalmeedia abil leida USAs reisiblogija Gabby Petito surnukeha. Seega ei saa sotsiaalmeediat kuidagi tõrjuda ja see polekski praegu enam võimalik.

Alguses arvati, et sotsiaalmeedia ajastuga algab demokraatia võidukäik, sest seal levivat tõde. Kuid elu on näidanud, et tõde levib seal kõige halvemini.

1

Politseikapten Maarja Punak ütleb tänases Postimehes, et suur osa sotsiaalmeediast algavatest probleemidest tõukub inimeste sotsiaalsetest oskustest. «80 protsenti kõikidest ohtudest, mis on seotud sotsiaalmeediaga, on tegelikult sotsiaalsete oskuste taga kinni,» märgib ta.

Niisiis tuleb naasta elu põhitõdede juurde. Üks neid on tõdemus, et meie seas on nii häid kui ka halbu inimesi. On viisakust, aga ka ebaviisakust. Uus on see, et sotsiaalmeedia võimendab kas siis viisakat või ebaviisakat käitumist määral, millega me pole harjunud ja mille tagajärgi ei oska me ennustada.

Meil kõigil on mingisugune vajadus olla tunnustatud ja tähele pandud. Oma eraelu eksponeerimine sotsiaalmeedias annab selleks suurepärase võimaluse. Ent selle võimalusega kaasnevad ka ohud.

Kui saabus sotsiaalmeedia ajastu, arvasid nii mõnedki, et sellega algab demokraatia võidukäik, sest sotsiaalmeedias levivat tõde, mida türanlikud valitsused ei saa lämmatada. Ent nood valitsused õppisid sotsiaalmeediat oma huvides ära kasutama, levitama valeinfot ja vandenõuteooriaid.

Ka oma eraelu eksponeerimise suhtes sotsiaalmeedias ei tasu olla alati optimistlik – kõik ei pruugi teiega rõõmustada või teile kaasa tunda. Ehk postituse tulemused ei ole sellised, nagu ootasite. Samas on virtuaalne reaalsus igapäevane reaalsus, me lihtsalt peame õppima sellega elama.

22.10.2021 25.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto