K, 6.07.2022

KUULSUSTE HALL ⟩ Multitalendist tennisevedur, tänu kellele tuli Björn Borg Tallinna

Kalle Voolaid
, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi teadur
Multitalendist tennisevedur, tänu kellele tuli Björn Borg Tallinna
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Evald Kree koolipoisina tenniseplatsil (1937).
Evald Kree koolipoisina tenniseplatsil (1937). Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

1978. aasta 27. novembril leidis Tallinnas aset omas ajas suisa uskumatuna mõjunud sündmus: pealtvaatajatest pilgeni täidetud Dünamo tuliuues tennisehallis korraldati rahvusvaheline tenniseõhtu, kus teiste nimekate elukutseliste mängijate seas osales näidismatšidel ka Tema Ise – tõeline publikumagnet ja üleilmne supertäht, rootslane Björn Borg!

Eesti spordi- ja olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. See lugu on järjekorras 31.

Moodne tennisehall

See üheks õhtuks tuulehoona raudset eesriiet raputanud vaatemäng pakkus nõukogude igapäevaelu rutiinist küllastunud spordisõpradele võimaluse hetkeks kogeda vaba maailma mekki ning tõi seeläbi kaasa lugematuid ja hoomamatuid mõjusid, mida me tagantjärele enam ehk lõpuni mõista ei suudagi.

Evald Kree sooritamas Dünamo tennisehalli avalööki 3. veebruaril 1978.
Evald Kree sooritamas Dünamo tennisehalli avalööki 3. veebruaril 1978. Foto: Gunnar Vaidla/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Kuid seda kõike poleks saanud juhtuda ilma Eesti tennise eestvedaja Evald Kree jõulise panuseta. Sest just tema aktiivne tegutsemine muutis lõpuks võimalikuks aastaid õhus olnud plaani rajada Tallinnasse korralik tennise sisehall, mille tipptasemel Bolltexi põrandakattega varustatud väljakutel nüüd maailmatennise suurnimesid palle üle võrgu löömas nähtigi.

Edukas ka jäähokis

Olles küll eeskätt tuntud kui tenniseelu suunaja, mahtus Evald Kree ellu palju muudki sporti. Omaealiste meistritiitleid kogunes Nõmmel sirgunud noormehele lausa kuuel erineval spordialal, kusjuures eriti oskuslikult tuli ta toime jääväljakul litrit taga ajades. Muuhulgas oli Kree 1937. aastal, kõigest 18-aastaselt, olnud osaline Eesti jäähokikoondise ajaloolises esimeses ametlikus mängus Soome vastu ning tegi pärast II maailmasõda veel aastaid kaasa üleliidulistel meistrivõistlustel heidelnud Tallinna Dünamo meeskonna koosseisus.

Tallinna Dünamo jäähokimeeskonna edurivi 1947. aastal. Evald Kree seisab paremalt kolmandana.
Tallinna Dünamo jäähokimeeskonna edurivi 1947. aastal. Evald Kree seisab paremalt kolmandana. Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Sõjajärgse tenniseelu käivitaja

Tennisemängijana tõusis vasakukäeline talent kodusesse paremikku 1930. aastate lõpul, ent ei saanud maailmasõja puhkemise tõttu paraku kunagi šanssi enda potentsiaali täies mahus realiseerimiseks. Paljude tolleaegsete spordimeeste jaoks tuttaval moel tuli tal sõjapäevil läbi teha tõsine elukool – esmalt mobilisatsioon Punaarmeesse ja keerulised ajad tööpataljonis, seejärel õppima asumine kehakultuuriinstituudis Moskvas.

Paarismänguks valmistuvad Evald Kree (pildil parempoolne) ja Georges Lukk (1937).
Paarismänguks valmistuvad Evald Kree (pildil parempoolne) ja Georges Lukk (1937). Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

1944. aastal viimaks tagasi Eestisse jõudes sai tema südameasjaks siinse tenniseelu taaskäivitamine ja arendamine. Aegade jooksul täitis Evald Kree nii treeneri, Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõu kui ka spordijuhi rolle, oli aastatel 1957–1983 Eesti tennisekoondise peatreener ning pani aluse oma tennisekoolkonnale.

Võiduka Eesti tennisekoondise treener Evald Kree NSV Liidu rahvaste spartakiaadil Moskvas (1963).
Võiduka Eesti tennisekoondise treener Evald Kree NSV Liidu rahvaste spartakiaadil Moskvas (1963). Foto: Gunnar Vaidla/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Evald Kree

(11. juuni 1918 – 5. märts 1995)

  • Kuulus sportlasena Eesti tennise- ja jäähokikoondistesse
  • Mitmekordne Eesti meister tennises ja jäähokis
  • Võitnud Eesti meistrivõistluste medaleid lauatennises, korvpallis, võrkpallis
  • NSV Liidu tennisemeistrivõistluste medalivõitja
  • Eesti ja NSV Liidu tennisekoondiste treener

Tema juhtimisel kerkis Eesti tennis 1960. aastatel absoluutsesse üleliidulisse tippu – sest on ju rohkem kui märkimisväärne, et Kree juhitud väikese Eesti NSV tennisevõistkond suutis tervelt kolmel korral (1961, 1963, 1965) võita NSV Liidu võistkondlikud meistrivõistlused!

Eesti spordi kuulsuste hallist

Eesti spordi kuulsuste hall avati Eesti spordi- ja olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti spordi- ja olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioonepüsinäitust «Eesti spordi lugu» ning tellida erinevaid haridusprogramme.

Rahvusvaheline mees

Mitmed Eesti tennisistid eesotsas Toomas Leiuse ja Tiiu Parmasega tegid rahvusvahelisel areenil häid mänge, mistõttu äratas Kree treenerianne avaramat tähelepanu. Tõustes ühtlasi NSV Liidu koondise treeneripingile, ohjas ta nüüd esindusvõistkonna tegemisi Davise karikasarja mängudel ning käis mängijatega kaasas teistelgi välisturniiridel. Lisaks sai ta panna võimed proovile raja taga, konsulteerides muuhulgas Soome paremaid mängijaid.

Kõige selle kõrval jätkus Kreel aega oma rikkalike teadmiste laiemaks jagamiseks, kirjutada mitu olulist tenniseraamatut ning kaitsta samal teemal 1965. aastal koguni kandidaadikraad. Ta oli tennise suurmees.

Lisalugemist

  • Gunnar Press (koostaja) «Eesti Dünamo viis aastakümmet» (Tallinn 1990)
  • Jaan Jürine, Ants Põldoja «Eesti tennis 90» (Tallinn 2003)
Märksõnad
Tagasi üles