K, 29.06.2022

Martin Herem: valeväited ei toeta Eesti kaitsevõimet

Martin Herem
, Kaitseväe juhataja
Martin Herem: valeväited ei toeta Eesti kaitsevõimet
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 46
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. Foto: Madis Veltman

Pidevad valeväited ja patroneerimine ei toeta mitte kuidagi Eesti kaitsevõimet, vaid teenivad Kremli huve, kirjutab kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

Vaatamata mõningasele kriitikale viimastel nädalatel läheb kaitseväel üsna hästi. Soovin vastata osale kriitilistele avaldustele ja rääkida sellest, millised on kaitseväe arengud tegelikult. Olen tahtlikult oodanud valimiste möödumist, lootes, kahjuks asjatult, alusetu kriitika vaibumist, kuid teisalt soovin veidigi vähendada poliitikasse sekkumise etteheiteid.

26. septembri saates «Räägime asjast» ütles poliitik Mart Helme järgmist: «Te võite kindlad olla, et selle 103 miljoni euroga ei tehta mitte midagi mõistlikku, mis tegelikult Eesti kaitsevõimet tõstaks, sest keskmaa õhutõrjet ei muretseta, rannatõrjevõimekus on lükatud edasi kuskile aastasse 2026, soomusvõimekust ei tõsteta, kogu see mobilisatsiooni asi on täpselt sama kahte jalga lonkav. Ma ei tea, võibolla 2. jalaväe­brigaadile midagi muretsetakse juurde, aga põhimõtteliselt see raha kulutatakse, raisatakse ära nii, nagu ainult Eesti bürokraadid oskavad seda teha.»

Need on valeväited. Vahetult enne kõnealust raadiosaadet andsin ma just nendel teemadel selgitusi riigikogu EKRE fraktsioonis, muuhulgas ka Mart Helmele. Kuna aga neid on eiratud või ei saadud aru, siis pean valeväidete leviku tõkestamiseks vajalikuks anda omapoolne vaade läbi käesoleva artikli.

Kaitseministri nimetatud 103 miljonit on tegelikult 2022. aasta eelarve suurenemine võrreldes 2021. aastaga. Tänaseks on see täpsustunud 104 miljoniks ehk 2021. aasta kaitsekulu 645,5 vs. 2022. aasta 749,6 miljonit. See sisaldab sihtotstarbeliselt laevatõrjeks eraldatud 46 miljonit ning ülejäänu tuleb tänase valitsuse otsusest hoida kaitse-eelarve osakaalu SKTst ja paranenud majandustulemustest.

Ka käesoleva aasta esimeses pooles tehtud muudatused kaitse-eelarves (meedias tuntud kärbetena) on võimaldanud KV-l jätkata mitmete võimete arendamisega. Oleme kärpinud eelkõige toetavate tegevuste arvelt. Selle ja eelarve suurenemise tulemusel oleme tänaseks allkirjastanud lepingud näiteks meremiinide ja laevatõrjerakettide hankeks. Mõlemad peaksid relvastuses olema aastatel 2023–2024. Lisaks sellele kulub nimetatud eelarvekasv suurekaliibrilise laskemoona, 2. brigaadi iseliikuvate suurtükkide ja transpordivahendite hankimiseks. Järgmise aasta eelarve kasvu arvelt saame valmis pooled ​Scoutspataljoni toetussoomukid, mis koos iseliikuvate suurtükkidega ongi «soomusvõimekuse» suurendamine.

Märksõnad
Tagasi üles