Kõrvits on toorelt kasulikum

Kõrvits on eriti kasulik toorelt, sellepärast tuleks sellest valmistada toorsalateid. FOTO: Toivo Niiberg

Teadagi jääb halloweeni-möllus järele suurel hulgal väärtuslikku kõrvitsasisu, mille äraviskamine oleks selge toiduraiskamine. Kõrvits on eriti kasulik toorelt ja sellepärast tuleks sellest valmistada toorsalateid.

Kõrvits on maheda viljaliha ja hea seeduvuse tõttu hinnatud köögivili dieet- ja ravitoitudes. Toorelt on kõrvitsa viljaliha peaaegu maitsetu. Kõrvitsat on otstarbekas maitsestada mitte äädika, vaid hapude mahlade või marja-puuviljapüreega. Sobivad maitseained on kaneel, nelk, jahvatatud punane vürtspaprika, köömned, rosmariin, safran, purustatud kadakamarjad, aniisiseemned, meliss, piparmünt, aed-harakputk, basiilik, petersell, estragon, majoraan, aed-liivatee, aed-piparrohi, pune ja koriander.

Väga hea maitseaine on tsitrusviljaliste õhukene koor, mis tuleb eemaldada peene riiviga, et valge kibe osa jääks puutumata.

Kõrvitsa kuivainesisaldus on kõikuv, 5–26%. Kuiv­aine sõltub sordist ja suureneb kõrvitsa ületalve hoidmisel. Suhkruid on kõrvitsas 2–13, tärklist 0,5–13, pektiini 4–12%.

Vitamiinidest on kõrvitsas kõige rohkem karotiini, sageli isegi rohkem kui porgandis. Mida kollasem on kõrvitsa viljaliha, seda enam sisaldab see karotiini. Kalorsuselt sarnaneb kõrvits lillkapsaga, 100 g kõrvitsat annab 28 kcal.

Kõrvitsat kasutatakse palju laste dieetmahlade-mehude valmistamisel. Eriti hästi sobib kõrvits kokku küdoonia-, ebaküdoonia-, aprikoosi-, alõtša-, õuna-, viinamarja-, pirni-, pihlaka- ja porgandimahlaga.

Mitmekülgne ravimtaim

Rahvameditsiinis on kõrvitsa viljaliha neerude ja kusepõie tegevuse parandaja ja tõhus vee-eemaldaja. Kõrvits sobib südame- ja veresoonkonnahaigele tursete vähendajaks. Unetuse vastu soovitatakse juua kõrvitsamehu koos meega.

Kõrvits on ka põletikuvastane ja parandab põietalitlust. Raviks juuakse kõrvitsamehu korraga pool klaasi kaks korda päevas. Kõrvits parandab ainevahetust. Hüpertoonia, maksa- ja neeruhaiguste ning ainevahetushäirete korral kestab ravikuur 3–4 kuud ja päevas tarvitatakse pool kilo toorest kõrvitsat. Toorest kõrvitsat soovitatakse ka imetavale emale.

Organismi ladestunud kusiainet lahustab kõrvitsamehu või -smuuti. Raviks soovitatakse iga päev juua 400–500 g mehu. Ka podagra ja maksahäirete korral on mehu omal kohal. Tänu viljaliha mahedale maitsele ning vähesele tselluloosi- ja suurele pektiinisisaldusele on kõrvits soolepõletiku tõhus ravim.

Häid tulemusi on kõrvitsamehuga saadud eesnäärmepõletiku (prostatiidi) ravis, nii soovitatakse kolme nädala jooksul juua iga päev 1–2 klaasi kõrvitsamahla.

Samuti aitab kõrvits rasvumise ja kehvveresuse vastu. Kõhukinnisuse korral soovitatakse süüa kõrvitsat mõni viil päevas nagu arbuusi. Kõrvits sobib puhastuskuuriks juhul, kui organismi on ladestunud raskmetalle ja teisi kahjulikke ühendeid.

Hea igale näonahale

Kosmeetikas tõstavad kõrvitsamaskid näonaha toonust ja sobivad nii normaalsele, kuivale kui ka rasvasele näonahale. Kõige parem on kasutada värsket peenelt riivitud kõrvitsat, panna see ühtlase kihina salvrätile ja hoida näonahal ­15–20 minutit, seejärel loputada toasooja veega. Maski tuleb teha 2–3 päeva tagant, kokku 20 maski.

RETSEPTID

Kõrvitsast saab ilusat värvi smuutisid. FOTO: Toivo Niiberg

SMUUTID

Kuna suured kõrvitsatükid koormavad mikserit, soovitan selle enne jämedalt riivida.

•       Kõrvitsa-pirnismuuti ­­(üks portsjon)

150 g jämedalt riivitud kõrvitsat, 150 g tükeldatud pirni (mitte koorida), 100 g jääkuubikuid, 1 laimi mahl ja 1 kuhjas sl värskelt riivitud ingverit. Sega kõik komponendid mikseris ühtlaseks.

•       Kõrvitsa-banaanismuuti

100 g riivitud kõrvitsat, 200 g kooritud ja tükeldatud banaani, 100 g jääkuubikuid, ½ laimi mahl, noaotsatäis kaneeli. Kaunistamiseks laimiviil ja granaat­õunaseemned, sobivad ka pohlad või laiaks litsutud jõhvikad.

Pane kõik komponendid mikserisse ja sega ühtlaseks. Täiskasvanud võivad lisada pitsi Vana Tallinnat, Jägermeistrit või Riia palsamit.

Toorsalatid

•       Kõrvitsa, paprika ja ­punase sibula salat

100 g peenteks kuubikuteks või kangideks lõigatud kõrvitsat, 100 g peenteks ribadeks lõigatud punast paprikat, 100 g peenteks ribadeks lõigatud punast sibulat, 100–150 g jõhvikaid, 1 sl külmpressitud taimeõli, tibake soola ja peeneks jahvatatud kuivatatud kadakamarju või musta terapipart.

Sega tükeldatud kõrvits, paprika- ja sibularibad õli ja maitseainetega. Tambi jõhvikad kergelt läbi, mõni võib ka terveks jääda. Sega kõik komponendid omavahel ja tõsta salat pooleks tunniks külmikusse. Sega veel kord läbi ja serveeri.

•       Kõrvitsa-rõikasalat

250 g kõrvitsat, 250 g rõigast, 2 sl taimeõli, 1–2 sl sidruni- või ebaküdooniamahla, 1 sl jämedalt purustatud koriandriseemneid, soola ja suhkrut. Riivi puhastatud kõrvits ja rõigas ning sega juurde teised koostisained. Tõsta salat tunniks külmikusse.

27.10.2021 29.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto