Millist ilma­teadet vaadata?

Selle järgi, kas rohkem pakub huvi õhutemperatuur, sademed, põud, madalad pilved või hiidrahe, tuleb valida ka allikas.  FOTO: Arvo Meeks

Ilmaveergu kirjutades meenusid sellised ütlused: „Ilmast ilma on ilmaga jama, aga ilma ilmata ka ei saa!” või „Ei saa me ilma ilmata”. See pani mõtlema, millistest allikatest üldse ilma vaadata, kui just ise prognoose ei koosta. Olen aja jooksul õppinud jälgima iga päev üle 200 allika, mis kokkuvõttes toetuvad kümmekonnale mudelile ja nende teisenditele või kombinatsioonidele. Milliseid sellisest pöörasest hulgast allikatest üldse vaadata ja miks?

Paratamatult on see seotud harjumuse ja võrdlemisega, nagu paljud tuttavad ja kolleegid ütlevad: „Olen aastaid harjunud vaatama yr.no” või „Olen võrdlustest leidnud, et Gismeteo sobib mulle vajalikke andmetega, nagu tuule puhanguline kiirus, kõige rohkem”. See on põletavalt põnev teema! Jah, ilmateateid leiab igale maitsele – kui keegi tahaks külma ja lund, siis leiaks sellise ilmateate Eesti kohta, ja kes tahab sooja, leiab samuti küllaga, eriti praeguse intensiivse kuumalaine taustal.

Igaks nähtuseks ja aspektiks on oma parim allikas. Näiteks pilvisuseks meteo.pl, kodumaiseks ilmaks Riigi Ilmateenistus, maksimaalseks õhutemperatuuriks yr.no jne, kuid tornaadode, hiidrahe, udu jms jaoks on spetsiaalsed kohad, kust vaadata. Ei ole ühte kõige paremat allikat kõigeks, vaid igaks nähtuseks ja aspektiks on mingi parim koht, mida vaadata.

Meteo.pl on väga hea koht, mida vaadata pilvisuseks. Virmalistehuvilisel on vaja selget taevast. Aastakümnetepikkune kogemus näitab, et just see Poola mudel on tõepoolest maailma parim eeskätt madalate pilvede prognoosimises (60 h)! Pilvede prognoosimisel on tähtis teada, milline on ja kuidas muutub suhteline õhuniiskus ühes või teises õhukihis aluspinnast kuni 13 km kõrguseni välja – sellest sõltub, kas veeaur kondenseerub ja sademed tekivad või mitte.

Samas äikese liigi, hiidrahe ja tornaadode korral on olulised teised nähtused, nagu labiilsusenergia (J/kg), tuulenihe ja tõusvate õhuvoolude tugevus. Lõppenud suvi oli lühike, aga tuuline, näidates juuli lõpus efektselt, et tohutu vesipüksipuhang sõltus just nimetatud näitajatest, aga see ei kajastunud üheski prognoosis, vaid tuli endal ise kokku panna. Meil ei ole kasutusel vesipüksiindeksit, nagu on Kanadas Suure Järvistu piirkonnas.

Kokkuvõttes tuleks mõelda ja vaadata korraga mitme allika poole. Selle järgi, kas rohkem pakub huvi õhutemperatuur, sademed, põud, madalad pilved või hiidrahe, tuleb valida ka allikas.

Mida siis kokkuvõttes soovitada? Kodumaise ilma puhul Riigi Ilmateenistus, maksimaalse õhutemperatuuri osas yr.no ja WeatherOnline, madalate pilvede puhul meteo.pl, sademete puhul Meteoblue. Viimane on hea selle poolest, et seal on vähemalt kuraditosin allikat ühte koondatud ja saab hinnata ühe või teise nähtuse esinemise tõenäosust ja mudeleid kohe võrrelda.

Homme on erakordselt soe ilm. Tallinna ja Tartu päevarekordid jäävad alla 14 ⁰C, aga troopilises maheduses võib see saada ületatud! Kas see juhtub – elame, näeme. Ent talvemärke niipea ei paista ja seega naastrehvide allapanekuga kiirustama ei pea.

27.10.2021 29.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto