Suur osa Eesti ulukilihast läheb eksporti

Eestis müüakse ulukilihana enamasti vorste, mida ka peaaegu kõigi kaubanduskettide riiulitelt leida võib. FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Ehkki Eesti HoReCa sektor on Covid-19 kriisi tõttu endiselt madalseisus ja siinsed toitlustusasutused tarbivad ulukiliha varasemast märksa vähem, kütivad jahimehed tänavu nii põtru kui ka metssigu mullusest enam ja lihatööstused saadavad suure osa ulukilihast teistesse Euroopa riikidesse.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eesti Jahimeeste Seltsi andmetel on tänavu plaanis küttida 5100 põtra mulluse 4800 asemel ja 14 000 metssiga eelmise aasta 10 000 asemel. Kui palju tarbivad jahimehed ise ja kui palju läheb erinevateks toodeteks või lihana müüki, ei osanud seltsi juht Tõnis Korts öelda, kuid märkis, et see on piirkonniti erinev. „Mõnel aastal on tarbitud ise rohkem. Sel aastal kehtib „jahikoda korda” põhimõte ja rajatud on hulga esmakäitluse kohti, mida toetas osaliselt riik. Omaosaluse katteks võidakse sel hooajal müüa tavapärasest rohkem kütitud loomi,” selgitas ta.

Müük sõltub ka liha kokkuostuhinnast. Kui see on kõrgem, müüakse loomi rohkem. Erinevused on ka liigiti. Metssiga tarbitakse praegu jahimeeste poolt enamasti ise ära, põdrast suunatakse müüki ­30–40 protsenti, hirvest 50–60 ja metskitsest umbes viiendik.

Küsimusele, kust tavainimene ulukiliha või põdravorsti osta või tellida saab, vastas Korts, et parim viis selleks on omada tuttavat jahimeest või hakata ise jahimeheks, sest mõlemal juhul pole hea lihaga muret.

27.10.2021 29.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto