Juhtkiri ⟩ Nõuame selgeid sõnumeid

  • Koroonaviiruse ohjeldamisel ei saa riik käia ühte jalga ja omavalitsus teist
  • Koolidele ja kodudele tekitavad probleeme igasugused hübriidvariandid
  • Tõhustusdoosi tuleks võimaldada kõigile soovijatele
Päeva karikatuur 28.10.2021 FOTO: Urmas Nemvalts

Eile ületas koroonaga nakatunute ühe päeva arv Eestis 2000 inimese piiri ja pole näha, et see niisama lihtsalt vähenema hakkaks.

Mihhail Kõlvart teatas seejärel, et Tallinna munitsipaalkoolide 4.–8. klasside õpilased jäävad koolivaheaja lõppedes nädalaks distantsõppele. Kuna nakatumine on kõige kõrgem 10–14-aastaste seas, peab pealinn sihipäraseks just nende klasside koduõppele jäämist.

Nagu sageli varem, ennetas linnapea ka nüüd riigi otsuseid, isegi arutelusid. Haridusminister Liina Kersna ütles, et distantsõpet ei kavandata, kuid nakatunute kiireks avastamiseks algab koolides kiirtestimine. Tallinna jaoks on testimise korraldus ebaselge ja ta teeb oma otsused ise.

Kõlvart heitis valitsusele ühe kinda veel: olukorras, kus ka vaktsineeritud haigestuvad, on täiesti arusaamatu, miks ei avata soovijaile tõhustusdooside manustamist.

Isepäise linnapea soolodel poleks vaja peatuda, kui valitsuse tegevus koroonakriisi haldamisel oleks selge, ühene ja kiire. Me ei näe seda.

Koolide avatuna hoidmine on olnud vaktsiinijärgsel ajal üks meie peamisi prioriteete. See on väga mõistlik, aga peame arvestama ka nakatumisnäidu ja haiglate olukorraga.

Kui haiguse ohjeldamiseks on tõesti vaja meetmeid, mida me mõne nädala eest mõeldavaiks ei pidanud, siis ei saa riik käia ühte jalga ja omavalitsus teist.

11

Sulgemismeetmed piiravad viiruseleviku kiirust, kuid kui võidetud aega ei kasutata hoogsamaks vaktsineerimiseks, leiab taud oma ohvrid ikkagi üles. Sulgemise teine mõistlik eesmärk võib olla haiguselevi ajatamine, et haiglad suudaksid olukorraga toime tulla.

Haridus puudutab aga nii suurt osa ühiskonnast, et siin ei tohi lubada visklemist, vastuolusid ja ebamäärasust. Eesti koroonaolukord on ühtlaselt halb, mistõttu piirkonniti erinevate meetmete võtmine pole kuigi hästi mõistetav.

Samuti tekitavad nii koolile kui ka kodule suuri probleeme igasugused hübriidvariandid: täna koolis, homme kodus, või siis pooled õpilased koolis ja pooled veebikaamera taga.

Kui haiguse ohjeldamiseks on tõesti vaja meetmeid, mida me mõne nädala eest mõeldavaiks ei pidanud, siis ei saa riik käia ühte jalga ja omavalitsus teist. Eeldatavasti on ühiskond valmis end mobiliseerima, kui on selge eesmärk – näiteks haiglatele hingamisruumi anda.

Ootame nii valitsuselt kui ka riigikogult selgeid sõnumeid ja lahendusi. Ja see ei puuduta üksnes koole. Näiteks on Postimees korduvalt tõstatanud tõhustusdooside kättesaadavuse küsimuse, kuid puudub veenev seletus, millise kännu taga see seisab. Vaktsiiniusku inimesed ootavad seda.

Tänase arvamuskülje mõttekojas toetavad pea kõik erakonnad vaktsiinikahjude fondi loomist. Tõsi, Reformierakond ei vasta, kattes oma vaikimisega peaministri udujuttu laiemast patsiendikindlustusest. See aga pole hoopiski see kiireloomuline küsimus, millega vaktsiiniskepsist mahendada.

Ühes on siiski pea kõik poliitikud ühel nõul: vaktsiinivastaseid ja vaktsineerimata inimesi ei tohi ravitingimuste halvendamisega karistada. Meie riik ei või oma inimestest nii lihtsalt loobuda, neile tuleb alati ulatada abikäsi.

Ja veel. Meie arvamused võivad ju korraks erineda, aga me oleme ikka sinuga, Tõnis Mägi!

27.10.2021 29.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto