Enamik kaugküttega klientidest ei pea suurt soojaarvet kartma

SW Energia Abja-Paluoja katlamaja. Pildil katlamaja hooldustehnik Oliver Kärblane. FOTO: Elmo Riig

Kui elektri või gaasiga kütvate majapidamiste soojaarved võivad sel aastal olenevalt valitud paketist tulla mullusest märkimisväärselt suuremad, siis kaugkütte müüjate kinnitusel nende kundede toasoe niipea kallimaks ei lähe.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Enamik kaugkütte klientidest on praegu ikka väga suures võidus,» rääkis metsaspetsialist Heiki Hepner. «Kuna kaugkütte peamise energiaallika, puiduhakke hind on püsinud küllaltki stabiilsena, siis võib eeldada, et nende soojaarved sel hooajal ei tõuse, samas kui gaasi- ja elektriküttel toasoe on paljudel tarbijatel ligi kaks korda kallinenud.»

Sama kinnitab jõujaamade ja kaugkütte ühingu (EJKÜ) tegevjuht Siim Umbleja. Kuigi mõnes kaugemas kandis kasutatakse ka maagaasi või elektrit ja seal tuleb rohkem maksta, läheb enamikus piirkondades soojatootja katlasse puiduhake. «Eestis on selle osakaal 58,2 protsenti,» rääkis Umbleja. «Viimasel aastakümnel on kaugküttesektor panustanud kohalikule hakkpuidule, mida on jagunud piisavalt. Seetõttu on importkütuste ja CO2 kvootide hinnatõusu mõju olnud väike, ehkki mõnes piirkonnas võib mõju olla märgatav.»

27.10.2021 29.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto