Soome merematkaja jätab sadamatesse tuhandeid eurosid

Saaristomere hästi tähistatud veeteed: punane tooder ja majakas saare rannal Barösundi lähistel. FOTO: Jaano Martin Ots

Soome rannikupiirkondadele toob hobimeresõit aastas ligi 400 miljonit eurot käivet, selgus Soome maa- ja metsamajandusministeeriumi saarestikuasjade nõuandekogu tellitud uuringust. Selle läbi viinud Haaga-Helia ametikõrgkooli uuringujuht Petteri Ohtonen ütles, et kokku küsitleti tänavuse navigatsioonihooaja jooksul 1578 paadiomanikku, mistõttu andmed on täiesti ajakohased.

Tellijale Tellijale

Uuringu juhtrühma olid kaasatud keskkonnaühenduse «Pidä Saaristo Siistinä», Soome paadiettevõtete liidu Finnboat ja Soome purjetamisliidu eksperdid. Peale paadiomanike intervjueeriti ka 90 meresõitjatele teenuseid pakkuva ettevõtte esindajaid, sealhulgas kauplused, restoranid, tanklad, paadihooldusfirmad, majutusasutused, kultuuri- ja meelelahutusettevõtted.

Ministeerium soovis uuringuga vastuseid küsimustele, missugune on hobimeresõiduga seotud majandusmõju, kuidas vastavad väikelaevnikele pakutavad teenused tarbijate ootustele ning kui suur on ettevõtjate valmisolek väikelaevanduse ja hobimeresõidu valdkonda investeerida. Uuringu järeldustes tõdeti, et Soome-sisesele merematkamisele kulutatud raha on koroonaajal märgatavalt kasvanud.

«Soome väikelaevandusel läheb hästi. Sel suvel oli meie vetel palju paate liikvel, teenuste käive oli vilgas ning kaupmehed ja ettevõtjad on rahul. Mõnes sihtkohas tekkisid üksikud ummikud ja merematkajad pidid sadamates järjekorras ootama, aga üldiselt on kõik õnnestunud hooaja üle rõõmsad,» võttis Ohtonen kokku uuringust tekkinud üldmulje. Ta lisas, et Soome vetele lisandus ka tänavu rohkesti uusi paadiomanikke ja mitmed valdkonnaga seotud ettevõtjad kavandavad investeeringuid.

«Usun, et majandusharu on elujõuline ja kasv jätkub. Tõsi, kahel viimasel aastal on siseturismi ja merematkamise menu kasvanud ka välismaiste reisimisvõimaluste vähenemise tõttu koroonaoludes. Kuid inimesed on paadid soetanud ja teenused on loodud, eks me paari aasta pärast näeme, mis sellest pärast koroonat alles jääb,» kommenteeris Ohtonen.

27.10.2021 29.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto