Tulev koroonatalv tõenäoliselt Balti mulli ei too, kuid omaette piir jookseb valitsuse sõnumite suhtes skeptiliste Baltimaade ja muu Euroopa vahelt selgelt läbi, rääkis eile Soomest riigivisiidile Leetu suundunud president Alar Karis Postimehele.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Te tõite pressikonverentsil Soome presidendi Sauli Niinistöga esile mitmed olulised koostöövaldkonnad, nagu küberjulgeolek ja kliimamuutused. Aga kuidas te ise sõnastaksite oma välispoliitilisi prioriteete? Millist välispoliitikat on üldse Eestile vaja?

Eks prioriteedid on meil mõnes mõttes paigas. Me oleme osa Euroopa Liidust ja sealt tulevad ka meie välispoliitilised prioriteedid. Aga kindlasti on olulised kahepoolsed suhted eri riikidega ja põhjus, miks me siin Helsingis oleme, on ka see, et neid kahepoolseid suhteid tugevdada. Samuti Leedus ja Poolas.

Ka Euroopa Liidus on riike, kus on natuke teistsugused arvamused või on arvamused võib-olla veel kujundamata. Tuleb suhelda kõigi naabritega.

Kui üldiselt nähakse suhtlust lähinaabritega millegi väga roosilisena, arvatakse, et kõik on korras ja me jagame samu väärtusi, siis kas on ka mingeid kitsaskohti või problemaatilisi nüansse?

Nagu te õigesti märgite, siis need väljaütlemised, et koostöö on parem kui enne, käivad muidugi asja juurde, aga teinekord on ka meil enda sõpradega eri arvamused, mis on mõnes mõttes isegi normaalne.

«Balti koostöö» on samuti väljend, mida palju kasutatakse, aga me vist ei ole veel jõudnud selle koostöö kõige paremasse vormi. Meil tekivad alati erimeelsused.