Liitlaste sõjalised õppused Ida-Aasia vetel ja neid saatvad teated Hiina sõjalennukite sisenemisest Taiwani õhukaitsevööndisse näitavad, et pinged Lõuna-Hiina mere regioonis on taas tõusnud. Hiina mõjuvõimu kasv ja sellega kaasnevad muutused jõudude tasakaalus on toonud kaasa selle, et Eesti olulisima liitlase Ameerika Ühendriikide kaitsepoliitika teravik on kandunud Lähis-Idast ja Euroopast üle Lõuna-Hiina mere piirkonda. Üha enam panustab sealsetesse merendusoperatsioonidesse ka Suurbritannia.

Lõuna-Hiina mere strateegilist tähtsust illustreerib ainuüksi tõik, et kolmandik (teistel andmetel ka kuni pool) maailma laevandusest läbib seda mereteed. Kuna kaubavedu põhineb umbes 90 protsendi ulatuses meretranspordil, on Lõuna-Hiina meri selgelt maailmamajanduse üks keskpunkte. Lõuna-Hiina meri on ühendatud muu maailmamerega väinade kaudu, millest olulisemad on Malaka, Singapur, Sunda, Lombok, Taiwan ja Luzon. Neid merekitsusi mööda kulgeb suurem osa maailma rikkustest ja sestap määrab maailma jõujooned suuresti see, kellele kuuluvad nende väravate võtmed.