N, 2.02.2023

NÄDALA STARTER ⟩ Väiksena vanavanaema õmblusmasina taga, suurena modellidega moelavadel

Liisa Salekešina
Väiksena vanavanaema õmblusmasina taga, suurena modellidega moelavadel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hiljuti Tallinn Fashion Weeki avaüritusel oma viieaastase silmapaistva töö eest Kuldnõela pälvinud moekunstnikule Triinu Pungitsale meeldib väga Jaapani kultuur ja riietumisstiil. Endale valib ta rõivaid selle järgi, mis silma hakkab. «Ma ei otsi kellegi nime riideesemelt, vaid kannan seda, mis mulle meeldib,» ütles ta.
Hiljuti Tallinn Fashion Weeki avaüritusel oma viieaastase silmapaistva töö eest Kuldnõela pälvinud moekunstnikule Triinu Pungitsale meeldib väga Jaapani kultuur ja riietumisstiil. Endale valib ta rõivaid selle järgi, mis silma hakkab. «Ma ei otsi kellegi nime riideesemelt, vaid kannan seda, mis mulle meeldib,» ütles ta. Foto: Eero Vabamägi

Enne, kui Tartust saab kultuuripealinn, sai sellest moepealinn: tänavu tulid Eesti moemaailma kaks prestiižikaimat auhinda just ülikoolilinna. Kuldnõelaga tunnustati viie aasta pikkuse tähelepanuväärse töö eest moekunstnik Triinu Pungitsat (37) ja aasta silmapaistva moelooja Hõbenõela pälvis ta kolleeg Annika Kiidron (40).

Kunstipisikuga nakatusid nad mõlemad juba lapsepõlves. Triinu Pungits märkis, et loovhinge on temas alati olnud ja suuresti on lapsepõlvest külge jäänud loovuse taga perekonna tugi. «On väga oluline, kui laps kasvab keskkonnas, kus tal lastakse olla, uurida, katsetada,» ütles ta.

Nagu isepäised kassid

Annika Kiidron alustas õmblemist kolmeaastaselt, kui vanavanaema pani ta õmblusmasina taha istuma ja õpetas õmblema. Nüüd on tal seljataga pikk ja keerdkäike täis haridustee. Lisaks Pallase kõrgemale kunstikoolile ja Eesti kunstiakadeemiale on Kiidron kaks korda õppinud Tartu kutsehariduskeskuses rätsepaametit. Omandatud on ka palju tehnikapõhiseid alasid, viimati õppis ta Iisraelis.

Kuid kui inspireeriv on Kuld- ja Hõbenõela omanikele väike kodulinn ja kas Tartu on moodne või vanamoodne?

«Mulle meeldib Tartu iseseisvus ja põikpäisus, ka on siin natuke ülbust. Eks tartlased ole sellised kassid, kes kõnnivad omapäi, ja see väljendub ka nende riietuses,» mõtiskles Pungits.

Kiidronile on Tartus silma jäänud nooruslik ja boheemlaslik hing, mis ei hooli nii pingsalt moeröögatustest ning on rohkem omanäoline. «Noored toovad Tartusse oma hingamise ja nad hoolivad ka rohkem jätkusuutlikust moest,» sõnas ta. «Nii ongi siin näha, et keegi on näiteks vanaisa riidekapist leidnud üles ägedad kampsunid.»

Taaskasutus ja jätkusuutlik mood on Kiidronile eriti südamelähedane.

Eks tartlased ole sellised kassid, kes kõnnivad omapäi, ja see väljendub ka nende riietuses, ütles Kuldnõela omanik Triinu Pungits.

«Mul on alati nii kurb meel, kui kuulen inimesi poes arutlemas: «Ma ei tea, kuhu ma selle selga panen, aga see on nii odav, et ikka ostan ära»,» rääkis Kiidron. «Kiirmoekettide poest endale riideid ostes tuleb mõelda, kas hinnasildil olev summa ikka suudaks ära katta kõik kulud ja teenida ka kasumit. Kui pluus maksab vaid 5.99, siis on ilmselge, et midagi on tsüklis valesti.»

Pikk ja keeruline tee

Uue perspektiivi andis Kiidronile filmivõtetel töötamine, ta lõi kaasa Eesti-Taani-Belgia filmis «Erna on sõjas», kus sai kätt proovida ajaloolise riietusega. «Sain seal palju inspiratsiooni, just praktilisest poolest: millised olid kinnitused, taskud, nööbid,» märkis Kiidron.

Nii Pungitsa kui ka Kiidroni soovitused alustavatele moekunstnikele on sarnased: oma otsuses tuleb olla raudkindel ning seejärel peab end ette valmistama pikaks ja keeruliseks teekonnaks.

«Oma otsuses tuleb olla väga kindel, sest on aegu, kui ka kogenum kunstnik mõtleb, kas asi on ikka seda väärt. Tuleb end pidevalt arendada, õppida tundma materjale ja tehnikaid ning jääda omanäoliseks,» toonitas Pungits.

«Eks maailmas ole vist väga vähe kunstnikke, kes mugavalt ainult kunstist ära elavad,» lisas Kiidron. «Praegu on moemaastik üleküllastunud ja et silma paista, on vaja teha rohkem ja rohkem. Miks riietavad noored kunstnikud oma modelle hambaarsti maskidesse ning teevad aina hullemaid ja hullemaid asju? See on appikarje, palun märgake mind!»

Kauge inspiratsioon

Kelle loomingut imetlevad ja kannavad Eesti esikunstnikud ise? «Mulle väga meeldib Jaapani kultuur ja riietumisstiilid, seetõttu hoian silma peal just Jaapani kunstnikel,» vastas Pungits. «Aga riideid valin endale selle järgi, mis silma hakkab. Ma ei otsi kellegi nime riideesemelt, vaid kannan seda, mis mulle meeldib.»

Kiidron imetleb eelkõige neid kunstnikke, kes liiguvad omapäi ega lähtu trendidest. Ühe näitena tõi ta Prantsuse moemaja Maison Margiela, mis on tuntud oma avant gardei stiili ja eriskummalise lähenemisega. «Üritan ka oma publikule pakkuda midagi erilist, kõige hullem on see, kui nad lahkuvalt sõult tundega, miks ma üldse siia tulin,» sõnas Kiidron.

Tänavuse Hõbenõela omanik moekunstnik
Annika Kiidron püüab oma publikule alati pakkuda midagi erilist.
Tänavuse Hõbenõela omanik moekunstnik Annika Kiidron püüab oma publikule alati pakkuda midagi erilist. Foto: Eero Vabamägi
Märksõnad
Tagasi üles