P, 29.05.2022

Insuldikoordinaator on seni nõu andnud telefoni teel, nüüd võtab ta vastu ka kabinetis

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Insuldikoordinaator on seni nõu andnud telefoni teel, nüüd võtab ta vastu ka kabinetis
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Insuldikoordinaator Triin Saarna arvates on väga oluline, et inimene tajuks, et tema mure kuulamiseks on teisel poolel aega.
Insuldikoordinaator Triin Saarna arvates on väga oluline, et inimene tajuks, et tema mure kuulamiseks on teisel poolel aega. Foto: Margus Ansu

Triin Saarna on Tartu ülikooli kliinikumi üks kahest insuldikoordinaatorist, kelle ülesanne on olla insuldipatsiendile toeks pärast haiglat edasise ravi korraldamisel. Ta on olemas ka patsiendi lähedastele, sest nemadki tahavad panustada oma pereliikme kiiresse taastumisse.

«Eesti inimene ei ole väga aktiivne kurtja,» märkis Triin Saarna. «Aga kui talle helistada ja pisut uurida, mis mureks, siis vesteldes kooruvad probleemid lõpuks välja.»

Igal novembri teisipäeval

Seni on kliinikumi insuldikoordinaatorid oma tööd teinud vaid telefoni teel. Aastane kogemus on näidanud, et osa inimesi sooviks telefonivestluse asemel kohtuda silmast silma. Nii saavad mõlemad pooled võtta aega ja veenduda, et kõigest on õigesti aru saadud ning midagi pole kahe silma vahele jäänud.

Insuldikoordinaatoriga on silmast silma võimalik kohtuda nüüd novembris igal teisipäeval kell 10–12 ja kell 15–17.

Koordinaatorid töötavad lastekliiniku (N. Lunini 6) kabinettides B141 ja B142, kuhu pääseb lastekliiniku peaustest paremale poole jääva B-hoone otsauksest – see asub koroonatestimise punkti taga. Ette registreerida ei ole tingimata vaja. Kui huvi selliste kohtumiste vastu püsib, jätkuvad kabinetivastuvõtud järgmisel aastal.

Insuldikoordinaatori Triin Saarna taustal paistab lastekliiniku B-korpus, mille ees on Covid-testimispunkt ning just selle taga trepp, kust pääsebki koordinaatorite juurde kabinettidesse.
Insuldikoordinaatori Triin Saarna taustal paistab lastekliiniku B-korpus, mille ees on Covid-testimispunkt ning just selle taga trepp, kust pääsebki koordinaatorite juurde kabinettidesse. Foto: Margus Ansu

Insuldikoordinaatorist kuuleb haiglasse sattunud patsient tavaliselt juba neuroloogiaosakonnas, kus koordinaatorid käivad end tutvustamas ning selgitamas, milles nad edaspidi aidata saavad.

Insuldikoordinaator hoiab patsiendi haiguslool silma peal ja aitab valvel olla, et järgmine uuringu aeg või eriarsti vastuvõtt ära ei ununeks. Ka annab ta nõu, kuidas kodus paremini hakkama saada, milliseid abivahendeid tellida, kuidas end treenida, kuidas taastusravile pääseda.

Samuti broneerib koordinaator aja insuldiõe vastuvõtule, peab vajaduse korral sidet perearstiga ning jagab infot tervishoiu-, sotsiaal- ja kogukonnateenuste kohta.

Kolm esimest kuud

Kui eelmisel sügisel alustas Triin Saarna tööd 43 insuldipatsiendiga, siis sel aastal on tema vaatevälja lisandunud 50 uut patsienti.

«Elu näitab, et kõige enam vajatakse koordinaatori tuge kolmel esimesel kuul pärast haiglat,» ütles ta. «Mind köidavad nii meditsiin kui ka sotsiaaltöö, sellepärast see töö mulle väga meeldib.»

Tartu ülikooli kliinikumi neuroloog Janika Kõrv lisas, et vajadus kontaktisiku järele tuli ilmsiks eelkõige insuldipatsientide enda soove silmas pidades. Tänu koordinaatoreile on insuldi saanud inimeste raviteekond muutunud varasemast palju sujuvamaks. TÜ kliinikum osaleb ka haigekassa innovatsiooniprojektis, mis paneb insuldiraviga tegelevaid spetsialiste Eestis otsima veelgi tõhusamaid viise, kuidas parandada insuldihaige raviteekonda. See on pärast haiglat keeruline, kuna on seotud erinevate asutuste vahel liikumisega ja neist teenuste küsimisega. Haiglate kõige paremaid kogemusi rakendatakse võimaluse korral tulevikus ellu.

Tartu Ülikooli kliinilise neuroloogia professor Janika Kõrv.
Tartu Ülikooli kliinilise neuroloogia professor Janika Kõrv. Foto: Boehringer Ingelheim Estonia

Doktor Janika Kõrv kinnitas ka, et sõltumata koroonapandeemiast on kõik patsiendid saanud seni haiglast tavapärast ravi. «Aga kuna terves kliinikumis valitseb n-ö häireolukord, siis võib varsti küll jõuda kätte hetk, kus pole piisavalt ressursse kõikide patsientide jaoks. Kui küsite, kas muretseme, siis jah, nii see on,» ütles doktor Janika Kõrv.

Tartu ülikooli kliinikumi satub aastas ravile umbes 700 insuldi saanud patsienti.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Tehnika
Maailm
Arvamus
Fookus
Kultuur
Sport
Tartu Postimees
Tagasi üles