R, 1.07.2022

INTERVJUU ⟩ Janek Murd: laval olemine mind ei huvita

Janar Ala
, toimetaja
Janek Murd: laval olemine mind ei huvita
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Janek Murd on teinud muusikat ka filmidesse, telesse, podcast’idesse jne, ehk nii-öelda tarbemuusikat. «Ma olen sellest alati mõelnud kui pärisasjast, see pole olnud kõrvalasi, mida kiiresti ära lükata. Ta ei ole kuidagi teisejärgulisem,» räägib ta.
Janek Murd on teinud muusikat ka filmidesse, telesse, podcast’idesse jne, ehk nii-öelda tarbemuusikat. «Ma olen sellest alati mõelnud kui pärisasjast, see pole olnud kõrvalasi, mida kiiresti ära lükata. Ta ei ole kuidagi teisejärgulisem,» räägib ta. Foto: Annie Rist

Janek Murd on Eesti muusikas üks neist, kellel on anne luua meloodiat. Ega neid palju ole. Ikka on nii, et kui keegi teeb perfektse meloodia, siis tundub selles midagi jumalikult iseenesestmõistetavat, midagi ei ole puudu ega üle.

«Viiv» on Murdi neljas sooloplaat ja vist isegi tema seni parim. Muusikalised ideed ja nende väljendused ning ka tervik on siin varasemast kuidagi selgemini piiritletud. See on avar ja ilus, laia ekraaniga muusika.

Janek Murd on indie-rock’i ja alternatiivse elektroonilise popi taustaga, aga liigub nüüd järjest rohkem kuhugi nüüdisklassika poole. Võiks ju mõelda, et näed, läheb pretensioonikamaks, aga «Viivus» sedalaadi pahaloomuline pretensioon ehk siis pretensioon pretensiooni enda pärast puudub. Küll ei saa öelda, et see muusika tahab vähe, aga ta teeb seda enamasti rahulikult ja melanhoolselt. On kuidagi loomulik ega torma. Kuna mõnevõrra tunneme, otsustasime sinatada.

Su varasemad sooloplaadid on kõik millestki lähtunud, mingisugune näituse või filmi idee on olnud aluseks.

Tõsi on. Keegi millalgi mainis, et mul polegi päris oma plaati, panen saundträkid plaadile ja ongi plaat. Mitte et protestiks, aga mõtlesin siis, et okei, teengi autoriplaadi. Hakkan lugusid algusest peale katsetama ja tegema. Seal on muidugi selliseid momente ka, mis olid varem kuskil tegemises olnud, aga polnud käiku läinud, jäänud aga kuidagi kummitama, ja millega siis edasi läksin. Aga enamjaolt on lood loodud selle albumi jaoks.

See tundub ka kõlapildilt ja eneseesituselt kuidagi konkreetsem kui varasemad.

Arvan ka. Varem olid lähteteemad – loodus, kosmos ja vesi. Kõik teemad mingil määral juhtisid muusikat. Aga praegu lähtusin ainult muusikast. Ei otsinud mingit narratiivi või selgitavat jutustust. Kui muusikud osutavad vahel, et see lugu räägib sellest ja teine teisest, siis on see mulle sageli tundunud mitte just vale, aga poolenisti välja mõeldud. Tahtsin tegeleda ainult muusikaga ja selle maailmaga, mis seal tekib. Abstraktse mõistega nagu muusika. Kui mõne varasema asjaga olen ennast ka mõneti tagasi hoidnud, sest teema seab raame, siis siin sain vajutada, ei mõelnud, kuhu see läheb või millised on tagajärjed. Kui teema nõudis, siis tuli anda.

Janek Murd

«VIIV»

Janek Murd, 2021

Janek Murd

Varasemad sooloplaadid:

«Triiviv» (2014)

«Kuidas ehitada kosmose­laeva» (2015)

«Eluring» (2017)

On teinud muusikat bändides Borax, Rubik 3001, 3Pead

Loonud heli filmidele, televisiooni, reklaamidesse, podcast’idesse jne. Viimane filmi-soundtrack oli Priit Pääsukese filmile «Öölapsed» (2021)

Märksõnad
Tagasi üles