Tallinna trammihange — üle 1000 päeva kestnud läbikukkumiste jada

  • Ingliskeelsetele küsimustele jäeti vastamata
  • Vana-Sadama liini valmimise ajaks ei jõua trammid kohale
  • Vaidlustused võivad ajaraami veelgi nihutada
Tallinna trammid depoos. FOTO: Georg Kõrre

Tuhat ja 64 päeva möödub täna hetkest, mil Tallinna Linnatransporti AS (TLT) kuulutas välja esimese riigihanke uute trammide soetamiseks. Selle ajaga pole jõutud aga mitte kuhugi ning üha tõenäolisem on, et Vana-Sadama trammiliini asuvad teenindama hoopis päevinäinud trammid.

Kui TLT 2018. aasta detsembris esimese riigihanke kaheksa uue trammi soetamiseks välja kuulutas, oli soov panna esimesed neli sõitma juba tänavusel, 2021. aastal. Üsna kiiresti sai aga selgeks, et loodetud sihti ei saavutata. Hange kukkus läbi, sest ainsana pakkumise teinud Hispaania ettevõte CAF otsustas loobuda.

Aasta hiljem mindi uuele katsele, kuid tulemus ei muutunud. «2019. aasta lõpus välja kuulutatud hange lõppes pakkumuse tagasilükkamisega, kuna esitatud pakkumust ei tunnistatud riigihanke alusdokumentidele vastavaks,» vastab TLT Postimehe küsimusele, miks ka teine üritus ebaõnnestus. Riigihangete registrist nähtub, et hankele laekus taas vaid üks pakkumine, mille tegi jällegi CAF.

Mõlemat Tallinna ebaõnnestunud trammihanget on kimbutanud üks ja seesama probleem: tootjate vähene huvi. TLT on aja jooksul leidnud sellele mitmeid selgitusi. Peamise põhjusena on esile toodud Tallinna trammitee ebaharilikku rööpmelaiust, milleks on 1067 mm, mujal Lääne-Euroopas aga enamasti 1435 mm või 1000 mm. Samuti on viidatud asjaolule, et trammitehastes on palju muid tellimusi, mistõttu ei soovi tootjad ebastandardsete tellimustega vaeva näha. Kolmandaks väidab TLT, et tootjate jaoks on kaheksa trammi ja optsioon 15 trammi soetamiseks liiga väike maht. Ning neljandaks muidugi koroona, mille tõttu küsivad tootjad pakkumiste tegemiseks rohkem aega.

See on linna äriühingu loetelu põhjustest, miks nad hanke korraldamisega senini hakkama pole saanud. Eeltoodu kõrval on aga viies ja vähemalt sama kaalukas põhjus: hanke nõuded ja tingimused. On teada, et Tallinna trammihangetes on aastaid nurisetud nii garantiitingimuste, varuosade tarne, hooldustööde tegemise kiiruse, leppetrahvide kui paljude muude nõuete üle. Pakkujate hinnangul on TLT ootused olnud tihti ebarealistlikud.

Jäädakse kidakeelseks

Ka on linnafirma kehtestatud tingimused läinud kohati vastuollu seadusega. Näiteks nõudis TLT esialgu, et uued trammid toodetaks Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga seotud riigis. Pakkuja juhtis aga tähelepanu, et selline nõue on vastuolus riigihangete seadusega. TLT tunnistaski viga ja eemaldas nõude hanke vastavustingimustest.

Kui tingimusi ja nõudeid põhjendades võib alati öelda, et need on seatud parema teenuse ja sõitjate huvides, siis linnafirma kommunikatsioon on olnud kogu protsessi vältel pehmelt öeldes puudulik.

Näiteks esimeses hankes teatas TLT rahvusvahelistele pakkujatele tuima järjekindlusega, et ingliskeelsetele küsimustele nad ei vasta ning suhtlus toimub ainult eesti keeles. Praeguseks on sellise stiili viljelemisest loobutud ning pooleliolevas hankes käib vilgas teabevahetus juba inglise keeles.

Tallinna Linnatranspordi AS juht Deniss Boroditš. FOTO: FOTO: Konstantin Sednev

Ajakirjandusel pole olnud abi aga ka eesti keeles küsimisest. Postimees üritas korduvalt selgituste saamiseks vestelda TLT juhi Deniss Boroditšiga, kelle juhtimise ajal kõik hanked said korraldatud. Boroditš aga Tallinna trammihankest rääkida ei soovi. TLT kommunikatsioonijuht Olga Polienko vahendas, et TLT juhtkonnal polevat midagi uut lisada ning tegelikult ei peakski seda teemat praegu üldse kajastama. Viimaks soovitati pöörduda Tallinna abilinnapea ja ettevõtte nõukogu esimehe Andrei Novikovi (Keskerakond) poole, kelle abiga õnnestus linnale kuuluvalt äriühingult kätte saada kirjalikud vastused.

Nüüdseks on TLT trammihankega jõutud kolmandale ringile. Ja kuigi trammitee laius pole muutunud, on seekord vähemalt taotluse esitanud juba neli huvilist. TLT ei tunnista vastuses Postimehele, et esimese kahe hanke korraldamises esines puudujääke, kuid möönab, et neil on tootjatega olnud vahepeal väga mahukas infovahetus.

Parem arusaam trammiturust ning tootjate ootustest on andnud ka esialgseid tulemusi. Käimasolevas hankes on taotluse osalemiseks esitanud mitu juhtivat trammitootjat: CAF (Hispaania), Stadler (Šveits), Škoda (Tšehhi) ja PESA (Poola). Pakkumiste esitamise tähtajaks on seatud 19. november.

Kuigi tootjate huvi võimaldab seekord olla hanke õnnestumise suhtes optimistlikum, on uute trammide ajagraafik juba lõhki. Nimelt olid uued trammid eelkõige mõeldud Vana-Sadama trammiliinile, mis peab valmima hiljemalt 2024. aasta teises kvartalis. See on range tärmin, mille sätestab taasterahastukavas Euroopa Komisjoni seatud vahe-eesmärk.

Trammitootjatele suvel korraldatud infopäeva materjalidest aga järeldub, et trammiliini pikenduse valmimise ajaks uued trammid kohale ei jõua. Nimelt loodab TLT esimese trammi vastuvõtusertifikaadi kinnitada 28 kuud pärast lepingu sõlmimist. TLT vastas Postimehele, et võitjaga loodetakse leping allkirjastada 2022. aasta esimeses pooles. See aga tähendab, et ka parima stsenaariumi korral võib esimene uus tramm kohale jõuda umbes 2024. aasta teises pooles. Kõik kaheksa trammi peavad olema üle antud alles 37 kuud pärast lepingut ehk eelduslikult alles 2025. aasta keskpaigaks.

Seejuures tõdeb linnafirma veel ise, et protsess võib venida ka pikemaks. «Nagu varasemad hanked on näidanud, ei ole kunagi välistatud ka vaidlustused, mis võivad lepingu allkirjastamise aega edasi lükata,» möönab TLT. Kartusteks on ka alust: kui Tallinn eelmine kord CAFilt 20 uut trammi soetas, esitas Stadler juba kolm vaidlustust.

Vaidlustamine on aga kõigest üks oht karisid täis teel: TLT sõnul pole ka tootjatele tutvustatud ajakavas tärminid jäigad ja kõik sõltub ikkagi läbirääkimistest. TLT vastusest jääb mulje, et pigem arvestatakse võimalusega, et tootjatele tuleb aega juurde anda. «Arvestades tänast maailma olukorda, võimalikke tarneraskuseid jms, lähtume sellest, et Tallinnasse jõuaksid vajalikud trammid. Loodame püsida oodatud ajaraamis, kuid väljatoodud tähtajad on läbiräägitavad.»

Seetõttu on sisuliselt selge, et kõik uued trammid soovitud ajaks kindlasti kohale ei jõua, ning kui hilinetakse aasta on läinud üsna hästi. TLT teatel ei tähenda eelnev, et liini ei saaks avada. «Vana-Sadama trammiliini saab käivitada ka olemasolevate trammidega, kuigi täpsustatud andmeid liinisageduse osas veel ei ole.»

Loksumine jätkub

Aga on ka teine võimalus: renoveerida reservi kuuluvaid üle 20 aasta vanuseid tramme ning suunata need ajutiselt liinile. TLT näib selle mõttega ka arvestavat. «Hetkel teostame turu-uuringut KT4 Tatra tüüpi trammide renoveerimise hindamiseks, mis pikendaks nende kasutusiga. Lähtudes trammihanke tulemustest, ei ole välistatud ka vanemate trammide täiendav renoveerimine, et TLT ühissõidukipark vastaks tarbijate ootustele,» ütles ettevõte.

Praegu on TLT masinapargis 66 trammi, millest 40 on soetatud või renoveeritud viimasel kümnendil. Renoveerimata tramme on trammipargis 26, kuid liinil sõidab neist vaid kaheksa. TLT jutust võib välja lugeda, et esmalt on plaanis renoveerida need kaheksa ja seejärel võidakse minna ka reservi kallale.

Peale selle, et TLT suutmatus trammihanget läbi viia võib tähendada hõredamat graafikut või sõitu päevinäinud trammides, on küsimus ka rahas. Ei ole põhjust kahelda, et 2019. aastal saanuks trammid kätte märkimisväärselt odavamalt kui nüüdses majanduskeskkonnas. Viimase luhtunud hanke ajal teatas TLT rahvusringhäälingule, et kaheksa uue trammi ost läheb hinnanguliselt maksma 25,3 miljonit eurot. Kui palju trammid 2021. aastal maksta võiksid, Tallinna linnale kuuluv äriühing täna ei ütle. «TLT poolt läbiviidava hanke eeldatavat kogumaksumust me enne hanke pakkumiste saamist ei saa avalikustada.»

Samuti on praegu veel selgusetu, kas Tallinn otsustab kasutada optsiooni 15 lisatrammi ostmiseks. TLT kinnitas Postimehele, et optsiooni kasutamine võimaldaks praegusel neljal liinil loobuda täielikult renoveerimata trammide kasutamisest.

Nõuded uutele trammidele

Pikkus: 27–34 meetrit

Laius: kuni 2,4 meetrit

Uksi: vähemalt 4

Minimaalne garantiiaja pikkus: 36 kuud

Maksimaalne kiirus: 70 km/h

Opereerimise kiirus: 50 km/h

Kiirendus: minimaalselt 1,0 m/s²

Eluea pikkus: 35 aastat

Fikseeritud istekohti: vähemalt 50

Mahutavus: vähemalt 160 inimest

10.11.2021 12.11.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto