E, 27.06.2022

AK ⟩ Viguriga kaardid: verised kohanimed

Taavi Pae
, Tartu Ülikooli Eesti geograafia kaasprofessor
Viguriga kaardid: verised kohanimed
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kisuvere.
Kisuvere. Foto: Meelis Meilbaum

Võib julgelt väita, et vere-lõpulised kohanimed on Eestis enim poleemikat tekitanud kohanimetüüp. Nende peamine esinemisala on ajaloolise Tartu- ja Viljandimaa põhjaosa (Kodavere, Torma, Palamuse ja Pilistvere kihelkond). Hõredamalt esineb seda kohanimetüüpi Läänemaal, Põhja-Pärnumaal ja Saaremaal. Samas on meil ka piirkondi, kus vere-lõpulised kohanimed külanimede näol puuduvad pea täielikult (Setomaa, Lõuna-Võrumaa ja Hiiumaa). Kohanimetüüpi on seletatud väga erinevate teooriatega. Umbes veerand tuhande aasta jooksul (esimene teadaolev seletuskatse pärineb A. W. Hupelit 1774) on ilmunud üle poolesaja vere-kohanimelõppu käsitleva artikli, kuid lõplikku ja ühest selgust nimetüübi tekkeloole pole. Nime seletuse juures on olnud intrigeerivaks seoseks kohanimelõpu sarnasus sõnaga veri. Viimase puhul on mõttekäigud siirdunud raudoksiidirikaste roostevärvi allikateni või ka sugulussuheteni (kelle verd sa oled?). Paljude vere-lõpuliste kohanimede esiosas näemegi eesnime komponenti, mis viib mõtted talu või küla algasukate peale. Sagedane tähendusseletus lähtub aga sõnast veer (äär). Ülevaate kõigist teooriatest leiab kohanimeraamatust.

Verised kohanimed. FOTO:
Verised kohanimed. FOTO: Foto: Raivo Aunap
Märksõnad
Tagasi üles