Tippsport ja pidu ei pea teineteist välistama

  • Hea festival annab sarnase emotsiooni nagu meistritiitel
  • Ettepanek Genkale, nublule ja Liis Lemsalule
  • Elulooraamat kujunes hitiks
  • Balti turniir kujutab endast tõehetke
Siim Liivik ehk Märkä-Simo suutis ühendada tippspordi ja meelelahutuse. FOTO: Eero Vabamägi

Eelmisel aastal karjääri lõpetanud hokimängija Siim Liivik (33) suutis sportlasena ühendada näiliselt kaks vastuolulist valdkonda. Ta tegi mehetegusid hokijääl, ent nautis samal ajal Märkä-Simona tuntust ka meelelahutusmaastikul.

Jäähokimaailm on konservatiivne ja mingis mõttes õel, sest kõigele uuele vaadatakse esmalt viltu. Nii oli ka Liiviku treeneritel keeruline mõista, kuidas saab üks profisportlane samal ajal tegutseda räpparina.

Paides sündinud, ent nelja-aastaselt perega Soome kolinud Liiviku hinnangul õnnestus tal kaks maailma sümbioosselt ühendada. «Ma vajasin mõlemat. Alati saab mõelda, et kui oleks rohkem treeninud, kas siis oleks… oleks jääb oleksiks. Ma elasin! Kiidan iseennast ja olen uhke, et julgesin mõlemat teha,» rääkis Liivik.

Ent nii mõnelegi treenerile oli tema kaksikelu pinnuks silmas. «Nad ei osanud näha, et see on mulle positiivne. Võib-olla nad arvasid, et olen iga päev kuskil stuudios või keikka’l. Aga ma ei olnud. Lahe oli muidugi see, et hooaja jooksul nad mögisesid, aga suvel, kui festarid hakkasid, küsisid pileteid,» naeris Liivik.

Võeti tänu muusikale omaks

Kuigi eelkõige on Liivik teisel pool lahte tuntud sportlasena, oli just muusika see, millega ta soomlaste südamed võitis. See juhtus 2011. aastal. Liivik oli tulnud HIFKga Soome meistriks ning andis kevadel koos räpiduo Jare&VilleGallega (hiljem tuntud kui JVG – toim) välja laulu «Häissä». Sama aasta mais tuli Soome jäähokikoondis maailmameistriks ning Liivik sai hokist läbi põimunud laulu esitada Helsingi tänavatele kogunenud 100 000 inimesele.

«See oli selline imelik aeg. Olin 23-aastane, tulin Soome meistriks ja tegin kaasa loos, millest kujunes suvehitt. Ühtäkki tundsid kõik mind ära. Varem olin soomlastele lihtsalt eestlane, aga siis võeti mind omaks. «Oled meie mees,» ütlesid nad. Seda muutust oli inimestes näha,» tunnistas ta.

Küsimus, kas tema meeldejäävamad mälestused pärinevad hokijäält või lavalaudadelt, pani sportlase mõtlema. «Finaalid ja meistritiitlid jäävad kindlasti meelde. Meistriks tulek on suur kergendus, sest pikk töö on end ära tasunud. Aga kui oled suvel ägedal festaril, võtad särgi seljast ja viskad selle publikusse, siis on see feeling, nagu tõstaks karika kätele. Need emotsioonid on väga sarnased,» lausus ta.

Kui professionaalse hokimänguga on Liivik teinud lõpparve, siis muusikuna tegutseb ta jätkuvalt. Viimati suvel esinenud Märkä-Simo käis paari nädala eest JVGga stuudios salvestamas ning jaanuaris võib oodata juba värskeid riime. Kui paralleeli tuua Eesti artistidega, on tema muusika sarnane sellega, mida teevad nublu, 5miinust ja reket. «Neid artiste kuulan ise ka. Tegelikult olen Eesti räpil kogu aeg kätt pulsil hoidnud. Kunagi kuulasin ka Toe Tagi ja Wild Disease’i,» tõi ta näiteks.

Võimalik, et tulevikus kroonib Märkä-Simo ka Eesti muusika edetabelites. «Genka, Märkä-Simo, nublu ja Liis Lemsalu, see oleks kõva kombo,» pakkus ta välja, kellega siinsed raadiokanalid vallutada.

Tulevane saatejuht ja produtsent

Ent muusika on vaid üks osa Liiviku maailmast. Profisportlase karjääri järel õppis ta aasta ristmeediat, sest tahab oma tuleviku siduda selle valdkonnaga. Juba praegu on ta ekspert esmaspäeviti Soome telekanalis C More eetris olevas saates «Hockey Night – Tien päällä». Tulevikus tahaks ta olla aga saatejuht ning edasi juba saateid produtseerida.

«Sellepärast käisin ka meediakoolis. Teadsin, et pääsen eetrisse hokieksperdina, aga ma ei tahtnud jääda endiseks hokimängijaks. Nüüd olen koolis käinud ja teiste tüüpidega samal tasemel, lisaks olen veel endine mängija. Tahtsin seda valdkonda sügavamalt tunda,» rääkis Liivik, kes veab ka hokiteemalist podcast’i «JARGONI».

Hiljuti andis Liivik välja elulooraamatu «Fuck You Liivik». Projekt oli vaevarikas ning osutus raskemaks, kui ta esialgu arvas. Liivik mitte lihtsalt ei jutustanud ajakirjanikule Aki Ollikainenile oma lugu, vaid osales ka kirjutamisprotsessis. Raske vaev tasus end ära, sest ainuüksi eelmüügist leidis endale omaniku 7000 eksemplari. Menukas oli ka audioraamat, mille Liivik ise sisse luges ning mis oli kaks nädalat Soome kuulatuim.

Järgmisel aastal on huvilistel võimalik raamatut lugeda ka eesti keeles. Teose sisu võtab Liivik lühidalt kokku sõnadega kõik on võimalik. «Kui elad Soomes või Eestis, siis on sul võimalik teha kõike, mida hing ihkab. Selleks tuleb näha lihtsalt vaeva. Kui läksin Soomes hokitrenni, pidin meeskonnakaaslastelt vana varustuse laenama. Pidin tulema välismaalasena toime võõras riigis. Meil oli kodus ka perevägivalda. Räägin raamatus, kuidas olin turvakodus. See raamat on minu kasvamise lugu,» kirjeldas ta.

Siim Liiviku profikarjäär

2008–2013 Helsingi IFK (Soome)
2013–2016 Espoo Blues (Soome)
2016 Helsingi IFK (Soome)
2016–2017 Örebro HK (Rootsi)
2017–2018 Kookoo (Soome)
2018 – 2020 Klagenfurter AC (Austria)

Liivikul on auhinnakapis nii Soome (2011) kui ka Austria meistrikuld (2019).

Siim Liivik. FOTO: Eero Vabamägi

Kuigi elukutselisena Liivik enam hokit ei mängi, sai ta ikkagi koondisekutse 11.–13. novembril Tondiraba jäähallis toimuvale Baltic Challenge Cupile. Kuna tegu on mitteametliku turniiriga, saab Soome ja Eesti topeltkodakondsusega Liivik Pääsukeste särgi selga tõmmata. MM-mängudel ta Eestit esindada ei saaks, sest on mänginud Soome U20 koondises.

Varemgi kahel Baltic Challenge Cupil osalenud Liivik pole siiski maha matnud võimalust, et ühel päeval võib ta koondisesärgi selga tõmmata ka MM-mängudes. IIHFi reeglite järgi oleks see võimalik, kui Liivik mängiks neljal hooajal Eesti meistriliigas. Alates jaanuarist kuulub ta Coolbeti jäähokiliigas mängiva HC Panteri nimekirja, kuid debüüti pole sünnimaa meistrisarjas veel teinud.

«Mingil hetkel tahan Pantrite eest kindlasti mängida. Kindlasti on see (ametlikuks koondislaseks saamine – toim) midagi, millele olen mõelnud. Mulle meeldib siin koondises väga. Siin on väga hea atmosfäär. See oleks kindlasti üks unistus, kui saaks koondist veel MMidel aidata,» lausus Liivik, kes elab Helsingis, kuid ei välista tulevikus Eestisse kolimist.

Balti turniir kui tõehetk

2019. aastal Tallinnas peetud Balti turniiril teenis Eesti kolmest matšist kaks võitu ning Liivik valiti parimaks ründemängijaks. Tol hetkel oli koondises käimas põlvkonnavahetus. Paraku jäid järgmisel kahel aastal kevadised esimese divisjoni B-grupi MM-mängud ära.

Tänavune Balti turniir peaks näitama, kuhu koondis põlvkonnavahetuse järel omadega jõudnud on. «Nüüd on tõehetk. Trennides on näha, et asi liigub edasi. Viimased aastad on raske olnud, sest turniire pole toimunud, aga see aeg oli kõigile keeruline. Näen, et uus põlvkond koosneb headest inimestest. See on A ja O, mille pealt võib midagi head sündida. Jäähokis algab kõik pihta inimestest,» lausus Liivik.

Balti turniiril kohtub Eesti neljapäeval Lätiga, reedel Leeduga ning laupäeval Poolaga. Liiviku sõnul läheb Eesti jahtima turniirivõitu. «Ma pole kunagi võistlustele osalema läinud. See on harrastajatele. Kui tuled koondisesse, pead alati proovima võita. Okei, iga kord see ei õnnestu ja meil on vastas väga kõvad meeskonnad. Ning lihtsalt iseenesest ei juhtu midagi, peame endast sada protsenti välja pigistama. Seda teab iga mees,» ütles ta.

Balti turniir jääb viimaseks kahele Eesti koondise legendile, Aleksandr Petrovile ja Andrei Makrovile. «Mul on suur austus nende meeste vastu. Nad on alati olnud kohal ja näidanud suunda. Need on kaks suurt nime Eesti jäähokis,» kiitis Liivik koondisekaaslasi, kelle lahkumisetenduseks pühendatakse turniiri teine mängupäev.

Liivik: Rooba pole oma tippu veel saavutanud

Selleks hooajaks Tšerepovetsi Severstaliga liitunud Robert Rooba (28) on Siim Liiviku hinnangul kinnitanud kenasti kanda maailma tugevuselt teises hokiliigas KHLis.

Severstal on viimasel ajal suurepärases hoos, sest järjepanu on võidetud juba üheksa kohtumist, mis tähistab ühtlasi klubi rekordit. Rooba saab koduklubis korralikult mänguaega ning on 26 kohtumisega visanud neli väravat ja andnud kaks väravasöötu.

«Ta teeb enda tööd väga hästi,» kiitis Liivik koondisekaaslast. «Ta võib selles liigas veel mitu aastat mängida. Ta on hiline areneja ja pole oma tippu kindlasti veel saavutanud. Tema jaoks on kõik veel võimalik, isegi NHL. Ma tõesti usun seda.»

Siim Liivik (vasakul) ja Robert Rooba 2019. aasta Balti turniiril. FOTO: Raul Mee
22.01.2022 24.01.2022
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto