AK ⟩ Ajalooline mälu võib olla nii mürk kui ka ravim

IX Euroopa mälusümpoosion Tallinna Kultuurikatlas FOTO: enrs.eu

Euroopa rahvad mäletavad ajalugu erinevalt, sõltuvalt sellest, kas mingites olukordades on oldud võitjad või kaotajad, kallaletungijad või ohvrid. Kuidas ületada ebakõlad ja saavutada kooskõla, arutati Kultuurikatlas toimunud Euroopa mälusümpoosionil.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Euroopa, eriti selle idaosa, on täis mürgiseid ajaloomälestusi. Mandri idaosas, mille poliitiline kaart on viimase saja aasta jooksul täielikult ümber kujundatud, kuulub enamik riike Euroopa Liitu. Ka etniline kaart on kohati tundmatuseni muutunud, kui rahvaste asualad on sõdade ja poliitiliste ümberkorralduste käigus ümber kujunenud.

20. sajandi ajalugu mäletavad rahvad erinevalt, sõltuvalt sellest, kas mingites olukordades on oldud võitjad või kaotajad, kallaletungijad või ohvrid. Need lood elavad edasi mälestustes, olles lahutamatult seotud ka iga rahva identiteeditundega. Kui aga teatud sündmuste mõjul on eri rahvastel tunded vastandlikud, siis takistavad need jätkuvalt lõimumist ja koostööd riikide vahel.

12.11.2021 15.11.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto