Kuidas mõista ilmateadet?

Ilmateade annab inimesele mitmekülgset infot.  FOTO: Peeter Kümmel

Ilmateadetes räägitakse tihti madal- ja kõrgrõhkkondadest ning nende mõjust ilmale. Mis need on ja kuidas neid saab kindlaks teha?

Rõhkkonnad tähendavad madalama ja kõrgema rõhuga alasid, milleks jaguneb õhurõhu väli. Et neid kindlaks teha, tuleb mõõta paljudes kohtades suurel alal ilmajaamades õhurõhku, mida tuleb võrreldavuse huvides mingile kindlale pinnale taandada, milleks on kokkuleppeliselt maailmamere pind. Kui mõõdetud õhurõhuandmed on kokku kogutud ja taandatud, saab need väärtused geograafilisele kaardile kanda ja leida kohad, kus õhurõhk on sama. Punktid, kus õhurõhuväärtus on samasugune, ühendatakse, kasutades ka interpoleerimist. Nii saadakse isobaarid. Geograafilist kaarti, kus on peale kantud mõõdetud ilmaandmed või viimaste töötlemisel saadud samajooned, väljad jne, nimetatakse ilmakaardiks.

Tavaliselt joonistatakse isobaarid iga 5 või 10 hPa tagant ja nii saadakse ilmakaardile kõverjooned, kus saab juba täpsemalt kindlaks teha rõhkkonnad. Sellist isobaaridest moodustatud kujutist nimetatakse baariliseks väljaks.

Võib märgata, et mõned isobaarid sulguvad ilmakaardil, mõned jälle mitte. Sulguvaid isobaare võib mitu olla ja need võivad olla samal ajal üksteist hõlmavad. Need vastavad kas madal- või kõrgrõhkkondadele ehk tsüklonitele või antitsüklonitele. Kummaga on tegu, selleks tuleb mõõdetud andmete alusel leida õhurõhk keskmes ja kas see joonekogumi servaalade poole minnes väheneb või tõuseb. Kui keskmes on õhurõhk madalam kui servaaladel, on tegemist tsükloniga, kui vastupidi, siis antitsükloniga.

Tsüklon ehk madalrõhkkond on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Kui vaadeldav piirkond asub tsükloni mõjualas, siis on talvel seal pehme ilm (suhteliselt kõrge temperatuur, mõnikord isegi sula), sageli sajab ja on tuuline, kuid suvel on seevastu üsna sageli jahe, kuid võib ka soe ja niiske olla, kui jääme tsükloni sooja sektorisse. Tüüpilised on hoovihmad, mõnikord ka äike. Tsükloni ilm on reeglina pilvine. Samas on seal tihti korraga nii sajuseid, tuuliseid ja pilviseid alasid kui ka rahulikuma ja ilusama ilmaga piirkondi, see on eriti iseloomulik maksimaalsesse arengustaadiumisse jõudnud ja täituvatele tsüklonitele. Samuti võib tsüklonis ka soojal poolaastal väga soe olla, näiteks lõunatsüklonite soojas sektoris.

Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala, mille piires õhk laskub. Seetõttu on seal suvisel ajal enamasti ilus, isegi selge ja soe ilm, kuid sügisel ja talvel on ilm tihti külm ja sombune, st niiske ja pilves, sest õhk jahtub tugevasti, mistõttu tekivad udu ja madalad pilved. Tavaliselt on ilm siiski rahulik, vaid lääneosas võib tuuline olla, kui on tekkinud vastasseis tsükloniga. Lisaks on ilmakaardil muudki, kuid neist teinekord.

Heitlik ilm jätkub: nädala algus tõi lumesaju, järgmine hommik vaikse, selge ja väga külma ilma, järgmisel päeval aga sooja ja vihmase ilma. Ees ootab külmenemine ja rahuliku selge ilmaga paar päeva. Talve see siiski ei too, sest uus nädal toob jälle sooja ja vihma.

10.11.2021 12.11.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto