K, 25.05.2022

Jaanus Kriiski kolumn: Team Estonia – parim võimalus Eesti tippsport jälle riigistada!

Jaanus Kriisk
, ettevõtja ja treener
Jaanus Kriiski kolumn: Team Estonia – parim võimalus Eesti tippsport jälle riigistada!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hetk Team Estonia esitlusürituselt.
Hetk Team Estonia esitlusürituselt. Foto: Eesti Olümpiakomitee/Karli Saul

Team Estonia alustas ametlikult oma argielu kolme põhiteesiga. Olla jätkusuutlik tippspordi toetamise süsteem, mis on keskselt koordineeritud, pakub kvaliteetseid tugiteenuseid ja rahastust kõrgetasemeliste tulemuste saavutamiseks rahvusvahelises tippkonkurentsis; Tippspordi positiivne hindamine ühiskonnas, avaldades laiemalt positiivset mõju elanikkonna sportimisele ja liikumisaktiivsusele; Tiitlivõistluste medalite kaudu rahvale positiivsete emotsioonide pakkumine ning Eesti riigi tuntuse tõstmine. Põhimõtteliselt tehti esimene samm Eesti tippspordi uuesti riigistamiseks.

Kunagi taasiseseisvumise algul saatsid tippspordi toonased otsustajad omasoodu toimetama mittetulundusühingute rüppe. Nõukogude Liidu süsteemis karastunud ja sporti armastavad inimesed hakkasid kiiresti tegutsema, siin-seal leiti rahastamisvõimalusi, siin-seal leiti arenguks sisemisi reserve.

Riigi abi kord tuli, kord ei tulnud, jõudes oma madalseisu, kui tippsport tembeldati Eesti Vabriigi peaministri suu kaudu diktatuurriikide pärusmaaks. Kogu spordi rahastamine sõltus poliitilistest tõmbetuultest, kord tõmmati seda väikest rahastamistekki ühele alale peale ja teiselt ära, võimu vahetumisega Toompeal tõmmati jälle tekk teistpidi.

Areng oli kaootiline ja püsis paljuski Nõukogude Liidus karastunud ja koolitatud treenerite ning lapsevanemate õlgadel. Ega praegugi võib öelda, et meil pole arengusüsteemi, vaid on tippspordi toetussüsteem põhimõttel enne töö, siis kaheks aastaks palk.

Nüüd, lugedes Team Estonia materjale, vaadates tiimi esitluse salvestust ning kuulates seal esinejate juttu, näeme, et vähemalt sõnades on kavatsus rõhuasetusi muuta ning välja on valitud ka prioriteetsed alad. Eriti hea meel on koridorimeditsiini kadumise ja süsteemse tippsportlaste meditsiinilise teenindamise käivitumise üle rõhuasetusega vigastuste ennetamisel, mitte vigastuste järgi jooksmisel. Sportlane võib arvestada vastavalt oma tasemele nii tasemel arstide kui ka füsioterapeutide väga konkreetsete teenustega. Nii 2020. kui ka 2021. aasta tiimi eelarves oli selleks eraldatud 396 660 eurot.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kavatsused on head ja ka esimesed sammud on toimunud, et tippsport muuta Eesti arvestatavaks valdkonnaks.

Kuid on ka tippspordi lahutamatud koostisosad, millest kas ei taheta väga rääkida või pole need veel parketikõlbulikud. Esimesena võtame treeneri teema. Antud Team Estonia eelarves on tõesti rida «treenerite toetuste tõus». Nii aastal 2020 kui ka 2021 oli see täpselt sama summa – 135 800 eurot, seda kõigi meie 250 tiimi liikme ja pallimängude võistkondade treenerite peale kokku. Muide sama suurusjärk, 135 000 eurot on ka tiimi viimaste aastate turundus- ja administratiivkulud. Ärme unusta lauset: sportlane on alati number üks, kuid protsessi juhib alati treener.

Mis peamine: treeningprotsessi alustab alati esimene treener. Neid on meil kuskil 6500 ja nad viivad praegu oma tänuväärt töö eest koju maksimaalselt 700 eurot. Jah, ka praeguste tippude esimesed treenerid on Nõukogude Liidu karastuse ja koolitusega ning eelnev 30 aastat isemajandamist on nad teinud päris headeks ujujateks selles süsteemitus Eesti spordikorralduses. Aga kas uued noored lähevad samadel tingimustel treeneriks, sellele aastakümneid kestvale olelusvõitluse teele? See on küsimus, millest väga palju rääkida ei taheta, eriti neil üritustel, kus sellest peaks rääkima ja rääkima valju häälega. Millegipärast seda Team Estonia esitlusel ei tehtud. Kogenud treener puudus ürituselt esinejate seast üldse, ka see oli märgiline kolmnurgas sportlane-treener-ametnik. Kahju küll, sest oli meediaruum ja õige hetk, ja esimesed treenerid tahavad ka Team Estoniaga koostööd teha. Enamik neist elavad ning töötavad väljaspool Tallinnat ja enamik meie absoluutses tipus (80–85 protsenti) olevatest sportlastest on oma teed alustanud just piirkondades.

Nüüd jõuame teise punktini, millest ka väga rääkida ei taheta: jätkusuutlikkuse tagamine. Team Estonia mõjutuste ja haarde suurus peab olema kogu Eesti, sest tõeline anne tõuseb esile täiesti juhuslikult, juhuslikus kohas ja täiesti juhuslikul hetkel. Seal peab aga kohal olema Team Estonia koos oma süsteemese lähenemise ja oskusteabega.

Team Estonia esitlusel ütles kuldsed sõnad Eesti Olümpiakomitee turundusjuht Margus Kiiver, kui võrdles Team Estonia sümbolit, sinimustvalget leeki, laulupeo tule või muinastulega Eesti ajaloost. Võrdlus oli südantliigutav, aga ärme unusta, et seesama laulupeotuli käib enne suurt pidu Tallinnas läbi kõik külad ja vallad erinevates Eestimaa nurkades, et iga meie inimene saaks sellest peost osa. Kas Team Estonia tuli jõuab iga Eesti treenerini, et ta suudaks selle ande, mis talle juhuslikul hetkel treeningule tuleb, ka läbi halli argipäeva ning aastakümneid vältava musta töö päikesepaiste kätte tuua?

Esimese signaalina võiks olla esimese treeneri väärikas austamine, kui mõni Team Estonia liige saab hakkama suure saavutusega. Sõnum peab olema selge ja kindel, muidu jääb kogu see asi vaid jälle Tallinna-keskseks ning kaugele ja mittekõnetavaks enamusele.

Leek on Team Estoniale väga hea kujund, kuid leegi elushoidmise peamine ülesanne on see, et selle hoidjad mõistaks, kust tuleb leegile lisaküte ja kaitse, et ta ei kustuks. Aga praegu sõname vaid – elagu Team Estonia!

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Tallinn
Majandus
Teadus
Tehnika
Maailm
Arvamus
Fookus
Kultuur
Sport
Tagasi üles