K, 25.05.2022

Koroona tõttu on opereerimata jäänud ligi tuhat vähihaiget

Krister Kivi
, ajakirjanik
Koroona tõttu on opereerimata jäänud ligi tuhat vähihaiget
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
PERHi onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja Helis Pokker haigla aatriumisse rajatud ajutise vähiraviboksi juures, mille eesmärk on viia läbi teatud protseduure patsientidele väiksema nakatumisohuga.
PERHi onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja Helis Pokker haigla aatriumisse rajatud ajutise vähiraviboksi juures, mille eesmärk on viia läbi teatud protseduure patsientidele väiksema nakatumisohuga. Foto: Madis Veltman

Eestis haigestub vähki keskmiselt veerandsada inimest päevas. 2018. aastal – värskemaid andmeid seni pole – oli vähiregistri andmeil diagnoosi saanuid 8783. Tänavu tabas see sünge katsumus ka mu head tuttavat.

Ta on diagnoosile väga tublilt vastu pidanud ning isegi töölkäimist jätkanud. Operatsiooniks anti esialgu lootust keemiaravi järel, kuid siis otsustas konsiilium, et keemiaravi tulemustest hoolimata ei hakata operatsiooni tegema.

Mu tuttav kuulab oma arste ja järgib nende juhiseid. Ta pole spekuleerinud, kas midagi võinuks vähi avastamises või ravis minna teisiti, kui tervishoius ei räägitaks nii palju palatikohtade puudusest, triaažireeglitest ja süsteemi ülekuumenemisest. See eellugu on selgitus, miks hakkasin uurima, kuidas koroonalained on vähiravi mõjutanud.

Eestis tehakse vähioperatsioone Tartu Ülikooli kliinikumis, Ida-Tallinna keskhaiglas ning Põhja-Eesti regionaalhaiglas. 2019. aastal lõigati neis kolmes raviasutuses kokku 6547 inimest, 2020 oli vastavaid ravijuhtusid 6073 ja tänavu üheksa kuuga on neid suurhaiglates haigekassa andmeil olnud 4518 – ligi kümnendik vähem kui 2019. aastal ehk enne pandeemiat.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Tallinn
Tervis
Majandus
Maailm
Arvamus
Fookus
Kultuur
Sport
Tagasi üles