Poola palus Eestilt abi: saadame neile toeks inimesi ja tehnikat

Kaitseminister Kalle Laanet. FOTO: Eero Vabamägi

Kaitseminister Kalle Laanet (RE) ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et Poola palus Eestilt abi ning nüüd lepitakse kokku, kui palju inimesi ja tehnikat me Poola saadame. 

«Me läheme osutama Poolale praktilist abi. Homme hommikul otsustame, milles see täpsemalt seisneb,» rääkis Laanet. 

«Me oleme saatmas inimesi, tehnikat ja kõike muud, mida on välispiiri kaitsmiseks vaja. Kui algul oli Poola seisukohal, et nad midagi muud peale poliitilise abi ei vaja, siis esmaspäeva õhtul nad seda meilt palusid,» rääkis Laanet ja lisas, et seda me ka teeme. 

Millistel tingimustel reservväelasi Poola saab saata? «Kaks põhiprintsiipi on see: see on vabatahtlik ja saab olema tasustatud. Esimene on see, et kui palju on huvilisi reservväleaste seas ja siis vaatame edasi,» vastas Laanet. 

«Me teame, et Poolale on abi osutanud Ühendkuningriik. Minu arvates on usaldus Eesti poolele, et Poola on meie poole pöördunud ja soovib abi. Ma seda natukene saan avada - seal on vaja inimesi ja tehnikat. Kõik see, mis puudutab ühe riigi suveräänsuse kaitsmist, siis kõigi nende vahenditega aitame,» lausus Laanet. 

Peaminister Kaja Kallase (RE) sõnul  on Eesti pidevas ühenduses teiste Euroopa riikide valitsusjuhtidega ning kolmapäeval oli tal pikk telefonikõne ka Euroopa Komisjoni presidendiga, et arutada, kuidas Euroopa peaks tegutsema.

«Meie jaoks on tähtis, et Euroopa oleks ühtne ja me toetame Poolat igati. Kõik inimõiguste rikkumised, mis toimuvad, leiavad aset Valgevene poole peal ja just sinna peavad inimõiguste organisatsioonid oma tähelepanu pöörama,» ütles Kallas.

Ta tõi esile, et kolmapäeval kutsus valitsus kokku reservistide õppekogunemise, kutsed saadeti 1684 inimesele, et paigaldada kiirendatud korras piiritõkked. «Eesti piirile otsest ohtu ei ole, kuid ennetavalt tegutsemine ei tee kellelegi halba,» märkis Kallas.

Ta rõhutas, et Euroopa ei tohi Valgevene diktaatorile kuidagi alluda ning kiiresti tuleb edasi minna lisasanktsioonide teemaga.

Peaministri sõnul on oluline, et Euroopa oma tegudega näitaks, kuidas hoitakse Euroopat ühtsena. «Sanktsioonid on need, mis teevad Lukašenka režiimile haiget,» selgitas Kallas. 

«See, millest meile teadaolevalt on juttu olnud Lukašenkaga on see, et sinna lastakse humanitaarorganisatsioonid. See, et nad sinna ligi saaksid, et inimesi aidata ja rikkumistele tähelepanu pöörata, see on oluline. Kindlasti on Lukašenka ja Putini huvides ka see, et me läheks kaklema,» lausus Kallas. 

27.01.2022 28.01.2022
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto