Kui vanasti ootas kurti last enamasti tisleri- või õmblejaamet, siis nüüd tegutsevad noored vaegkuuljad lapsevanemate ennastsalgaval toel nii teaduses, meedias kui ka tippspordis. Tänavu täitus 30 aastat ​Eesti kuulmispuuetega laste vanemate liidu asutamisest, aga probleemid ja mured on täpselt samad kui aastaid tagasi.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Ülikoolis häbenesin seda, et olen kurt,» ütles kurtide kergejõustiku kahekordne maailmameister Tanel Visnap. «Soome keele õppejõud pidas mind lihtsalt laisaks. Ta ei teadnud, et ma ei saa lindilt lastud jutust aru.» Alles eksamil avastas õppejõud poolkogemata Taneli eripära ja siis muutus ka tema suhtumine. «Kohe kirjutas ta eksamiküsimused mulle paberile ja sain toona isegi hea hinde.»

Taneliga suheldes ei reeda miski, et tal kuulmisega midagi korrast ära oleks, kuigi noormees sai kuulmisimplantaadi alles kümneaastaselt – hea kõne saavutamiseks liiga hilja. Siis jõudsid temani esimest korda helitud konsonandid k, p, t, s ja h. «Vanemad tegid minuga viis aastat meeletut tööd, et jõuaksin kõnes ja kuulamises teistele järele ning pääseksin tavakooli,» meenutas ta.